Teeks siis otsa lahti...

Nii!
Uskumatu, aga mul õnnestuski lõpuks Cyber Cafe leida!

Ei teagi millest alustama peaks või kuidas see blogipidamine välja hakkab nägema(igatahes mitte selline nagu eelmise reisi ajal) ja kui tihti ma üldse viitsin/saan siin seda teha. Siiski oleks ju tore vahel midagi kirja panna, seega võiks proovida - vaatame mis välja tuleb.

Niisiis, miks ma siin olen ja mis mul plaanis on? - kui nüüd täiesti aus olla, siis ma ei tea miks ma just siin olen ja plaane nagu ka eriti pole. Ma tean ainult, et siia tulek oli minu jaoks praegu kõige õigem asi ja täpselt midagi sellist ma oma elus vajasin - mitte et kodus midagi valesti või halvasti oleks olnud, vastupidi. Lihtsalt alati saab ka palju paremini minna.

Ahjaa, ma olen Indias, Mumbais praegu! Alles teist päeva. Tulin läbi londoni, kus mul oli päeva jagu aega ja kohtusin Onutütre Katiga, kes seal elab. Mumbai lennukist jäin maha, sest suured lennujaamad on vastikud ja ma olen tuulepea. Õnneks pakkus Kati öömaja(mis tal üle jäi) ja 136naela eest sain pileti 24h edasi lükata. Sugulussidemed taastatud, nagu Kati ütles. Tõepoolest - kui järgi mõelda, siis ma pole temaga kogu elu jooksul kokku ka vist nii palju rääkinud, kui nende päevade jooksul. Äärmiselt positiivne!


Mumbai

Esmased muljed - lõputu, segane, hoomamatu. Natuke peata kana tunne - ei osanudki kohe midagi välja mõelda ja ette võtta(asi võib ka selles olla, et mul pole ühtegi raamatut, kaarti ega taustinfot - ma ei pidanud seda kodus kuidagi oluliseks). Minusuguse backpackeri jaoks oli öömaja ka raske leida - hosteleid, guesthouse päris vähe, enamjaolt juba täis, hinnad kõrgemad kui võiks. 600 ruupia eest öö(u 150 eeku) sain kahese toa endale.

Kogu päev kolasin lihtsalt ringi. Takso on päris tore ja odav (u pooleteise tunni eest, mis ma taksos veetsin ja ikka pääääris pikki vahemaid läbisin, küsiti natuke alla 50 eegu)

Toit on suurepärane ja soodne (5-15 krooni korraliku eine eest).

Ilm on ideaalne, 27-30'C ringis ehk siis päris talutav.

Inimesed tunduvad olevat siirad, uudishimulikud ja positiivsed. Vastupidiselt ootustele ka need, kes sulle midagi pakkuda tahavad. Siin pole veel meeletut pealepressimist kogenud. Kõik on pigem mänglev ja talutav.

Praegu on teine päev, olen erinevates linnaosades käinud(ka täiesti tsentrumis) ja päris palju ringi kõmpinud, aga üllatav on see, et turiste olen selle aja jooksul näinud niiii vähe, et nad saaks kahe käe sõrmedel üles loetleda.

Vaeseid ootuspäraselt palju, ei maksa vist detailidesse laskuda. Ehk teine kord.

Kogu see uskumatult intensiivne müra, liikluskaos, möll, räpasus, lärm ja ülerahvastatus teeb Mumbai äärmiselt kurnavaks ja minu jaoks pigem ebameeldivaks linnaks. Kui võimalik, sõidan rongiga juba homme või ülehomme lõunapoole.

Ja juba ma tean, et mulle hakkab Indias väga meeldima ja paremat kohta oma pensionipõlve alustamiseks ei ole. Tunnen küll tsipa üksindust, aga mitte negatiivses mõttes. Ma pole lihtsalt kunagi nii reisinud ja selline seisund vajab harjumist. Üldiselt naudin oma seltskonda ja olen õnnelik, et pean ainult endaga arvestama, saan asjadesse rohkem süveneda ja mis peamine, palju mõelda ja ennast arendada.

Sees on hea tunne ja palju-palju ees.

Tervisi lugejatele!