HÕUM!

jei!

117.p2ev (17.06) - tere j2lle, tsivilisatsioon!

Tai on meid juba p2ris palju suutnud yllatada. V2ga positiivselt yllatada. Kui oled yle kahe kuu veetnud Vietnamis, Kambodzas ja Laoses, on Taisse tulek lausa taevalik ning siinne tsiviliseeritus v6tab pahviks. Esimesena hakkasid muidugi silma eriti korralikud ja mitmerealised teed, millel arvatavasti ei ole kohe mitte kuidagi v6imalik 100km 5 tunniga l2bida. Esimene linn, mis meie teele j2i ja kus pidime ka 88maja leidma, oli Nan, kus elab vaid u 25 000 inimest ja mida kujutasime ette pigem suure kylana, mis on sarnane Laose v6i Kambodza v2ikelinnadega (isegi Vientiane oli pigem suure-suure kyla kui linna moodi). Tegelikkuses ootas meid ees t2ielik city - tihe liilus, palju valgusfoore, ATM-id ja suured uhked pangahooned iga nurga peal, supermarketid (Laoses ja Kambodzas neid praktiliselt ei eksisteerinud. Olid ainult v2iksed poekesed inimeste elutubades, kus eriti midagi ei saanud ja hinnad ka k6rged), suured elektroonika ja muu moodsa kauba poed - yhes6naga sama l22nelik (v6i isegi rohkem) kui Euroopa linnad.

Ja k6ik on palju odavam! L6puks oleme me riigis, mille hinnad on v6rreldavad vana hea Hiina hindadega. M6ned asjad on veelgi doavamad. Paljudes s88gikohtades saab 10 krontsa eest v2ga hea k6hut2ie ja eriti maitsvate troopiliste viljade kilohinnad on 7-15 krontsa! Eriti m6nusad kohad on marketid, kust saab super odavalt k6iksugu erinevat n2ksimist grill v2rkidest pannkookideni.

H22letada on siin lausa lust - teedel tihe liiklus, kaste on ka palju, ootama ei pea kunagi yle 10 minuti, kuna Tai inimesed on super toredad ja abivalmis ning ei kujuta yldse ette, et m6ni raha v6iks kyydi eest kysida. Siin ollakse vist isegi natuke kursis selle n2htusega. Enam ei vaadata meid veidralt ja enamjaolt saadakse t2pselt aru, mida me tahame. Paljud oskavad p2ris h2sti inglise keelt.

Edasi kulgesime Tai suuruselt teise linna, Chiang Maisse. Kui juba 25 000 elanikuga v2ikelinn p6hjustas meis sellist vaimustust, siis v6ib ette kujutada, milliste maakatena me ennast seal, kus inimesi rohkem kui Eestis, tundsime - pahviks olime l88dud, kuna ei kujutanud yldse ette, et Tai omadega nii heal j2rjel on. Chiang Mais palju toredaid kohalikke, odavaid s88gikohti, m6nusaid marketeid ja second-hand raamatupoode.

Plaanis oli edasi vaikselt Bangkoki poole minna, vahepeal m6nes kohas peatuda ja siis uurida m6ned p2evad Bangkoki elu, et saaks aimu, kui kaua enne lendu tagasi peaks minema, et tegevust j2tkuks. Sealt edasi eriti ilusat l6una Taid oma paradiisirandade ja -saartega avastama. Juhtus hoopis nii, et auto, mille peale h22letasime, s6itis otse Bangkoki ja nii ka meie. 800 km 8 tunniga tundus lausa valguskiirus!

Bangkokist esmased muljed - eriti suuur, v6imas, moodne, l22nelik, turistirohke. Aga tundus huvitav ja teha kui palju. N2iteks k6ikide marketite kuningas - Chatuchak market, kus on yle 15 000 poe ja myygileti, iga p2ev u 200 000 kylastajat ja kust saab absoluutselt k6ike-k6ike-k6ike (odavalt!). Seal l2heb arvatavasti mitu head p2eva.

Kuna Bangkok on lihtsalt uskumatult suur, siis ei kippunud me sealt v2lja h22letama ja esimest korda peale Hiinat s6itsime hoopis rongiga. 12 tundi istumisvagunis ja olime Surat Thani's. Ees ootas paarin2dalane l66gastav puhkus troopilise l6una-Tai palmide all lebotades ja suurt ei midagi tehes - ideaalne l6pp meie pikale ja v2sitavale tripile.

M6ned p2evad Krabis, siis Tai suurim saar, Phuket, millest olime palju vastandlikke arvamusi kuulnud. Asi selles, et yks saare osa, Patong, on yks Tai suurimaid prostitutsiooni pealinnadest ja v2ga-v2ga turistirohke. Uskumatu koht. P2ris-p2ris kirev. Ei ole tegelikult palju s6nu selle koha kirjeldamiseks vaja - peab ise n2gema ja k6ige selle hulluse keskel olema, et asjast aimu saada.Yheks m2rks6naks kindlasti Ladyboy'd. Ja proovi sa peale vaadates aru saada, mis soo esindajaga tegu on.

Meie olime teisel pool saart, Phuket townis, mis oli palju rahulikum ja ehtsam. Meile meeldis. Seal oli ka reisi avastus! Siiamaani parim s88gikoht, kus k2inud oleme. Tegu oli all-you-can-eat kohaga, kus k6igile tuuakse lauale oma v2iksed grillid. Siis on suuuur valik erinevat toorest liha, kala, krevette ja palju muud, mida ise grillida saab. Lisaks palju valmis toite, juurvilju, salateid, puuvilju ja magustoite. K6ike! S88 ennast katki! Hinnaks oli lausa naeruv22rsed 33 eeku n2kku! See oligi vist paradiis...

Phuketist tahtsime tegelikult kusagile veidike p6hja poole minna, aga yks p2ev enne 2raminekut sattusime koos uute tuttavatega vaatama The Beachi filmi, millest suur osa filmitud Ko Phi Phi saarel. Kui meile kohale j6udis, kui paradiisisaar see ikka on ja et Phuketist saab sinna paadiga 2 tunniga, siis oli asi otsustatud.

Ma praegu kyll ei jaksa rohkem kirjutada :)

J2rgmise korrani!

100. p2ev (31.05) - kes ytles, et Eesti kroonides Laoses maksta ei saa?!

M6nest p2evast Vientianes piisas t2iesti. 5 miljonist Laose elanikust elab seal vaid u 234 000 ja tundub, et tegu on v2ikse linnaga, kus suurt midagi ei toimu - lihtsalt m6nus peatuspaik. J2rgmiseks Vang Vieng. Vientianest oli tyyty ja raske linna suuruse t6ttu v2lja saada ning keegi ei tahtnud meid kohe yldse peale v6tta. Oleksime juba peaaegu kohalikku transporti kasutama pidanud, kui meid yks tore yhendkuningriiklaste paar peale korjas - naine t88tas demineerijana Laoses, Kambodzas ja mees tegi sotsiaalabiprogramme vms Pakistanis. J2lle yks tore ja infokyllane s6it.

Vang Vieng oli pisike j6e22rne kylake seni, kuni selle v6lu avastasid turistid. Praeguseks j22vad juba kohalikud oma arvult v2lismaalastele alla ja peaaegu k6ik linna poed, s88gikohad ja muud teenused on m6eldud ainult turistidele. V2ga huvitavaks ja omap2raseks n2htuseks olid s88gikohad, kus p2evast-p2eva n2idati k6iki hooaegu seriaalist friends. Neid kohti oli seal viie ringis ja pidevalt rahvast t2is. Lauad madalad ja ymber matid-padjad, kus lebotades hypnotiseeritult tundide viisi j2rjest s6pru vaadati. Mis seal salata, endalgi 6nnestus sealviibitud 4 p2eva jooksul oma 20-30 osa 2ra n2ha. :) Teiseks populaarseks tegevuseks oli tubing - traktori sisekummiga j6el allavoolu s6itmine. Kogu m6nekilomeetrise raja ulatuses olid j6e m6lemad kaldad t2is eriti m6nusaid bungalow-stillis baare, kus sai 6lut, mushroom tea'd, happy shake'i ja muud huvitavat lyrpida. Lisaks k6rged hypekad ja k8ied, millega suure kaarega vette swingida - melu kui palju! Iga sellise koha ees olid kohalikud 6ngitsejad, kes viskasid n88ri otsas toika vette ja nii turiste, nagu kalu, pyydsid ja kaldale, enda baari, t6mbasid. K6ik see kokku tegi tubingust p2ris huvitava ja unikaalse kogemuse.


Edasi l2ksime maailma kultuurip2randite hulka kuuluvasse Luang Prabangi linna, millest olime juba palju positiivset kuulnud. Linn oli m6nus - Prantsuse arhitektuuri m6jutused, palju surejoonelisi templeid munkadega, toredad ja elavad kohalikud jne, aga midagi oleks nagu puudu j22nud. Huvitav oli yks hommik kell viis 2rgata ja vaadata, kuidas t2navatel ringi luusivad munkade seltskonna inimestelt elamiseks almusi korjavad.



Maikuu oli juba l6ppemas ja Laoses olime me tegelikult natuke pettunud. V6ibolla oli see sellep2rast, et olime eelnevalt liiga palju jutte kuulnud selle kohta, kui hea, odav ja tore seal on. Tegelikkuses olid hinnad veel k6rgemad kui Kambodzas ja Vietnamis (Hiinast r22kimata) ning kuna olime just nendest naaberriikidest tulnud, ei suutnud Laos enam eriti millegi uuega yllatada. Kuna juuni l6puks on meil Bangkokist kojulennupiletid, otsustasime ylej22nud aja Taile pyhendada. Tegime selgeks, et l2himaks piiripunktiks on Moeng Ngoen ja sinna j6udmiseks on vaja l2bi Sainaybuli (v2ikelinn) ja Hongsa (midagi kyla sarnast) minna. Kokku vaja l2bida umbes 250km. Olime kindlad, et yhe p2evaga j6uame vabalt Taisse, sest hakkame varakult h22letama ja Laose raha, mida oli meil alles minimaalselt, me muidugi viimasest ATM-ist enne taid v2lja ei v6tnud. Sainaybulisse, kust oli veel umbes 110 km piirini, j6udsime kell 12, aga meid sinna viinud autojuht r22kis, et tema teada saavad toda piiripunkti, kuhu me minna kavatsesime, kasutada ainult Laose ja Tai inimesed ja see on yldse mingi v2ike peldik piiripunkt. Ta polnud endas aga t2iesti kindel ja me olime internetist lugenud, et peaksime sealt yle saama kyll. Hongsasse 80 km ja sealt piirini veel umbes 30km. Autosid ei s6itnud, h22letamine ei edenenud. Viimaks tuli yks pisikese kastiga jeep, mis oli juba t2is topitud igast kola ja kohvreid, lisaks seal otsas veel 4 kohalikku. Meie 6nnetuseks tahtsid nad m6lemalt Hongsasse saamise eest 90 000(yle 100 eegu) kippi, aga peale sellist v2ljaminekut oleks meil hakkamasaamiseks veel eriti v2he sularaha alles j22nud. Tegime kurbasid n2gusid ja jaurasime pikalt, aga hinda alla ei saanud. Viimaks n2itasin neile oma tyhja rahakotti, kus oli k6igest 1000 kippi ja lisaks veel 15 eeku. Kroone n2hes hakkas autojuht kohe neid endale p2rima, kuna arvatavasti pidas neid eurodeks v6i dollariteks. L6puks saime kaubale: 5 eeku+100 000 kippi !

Teeoludest polnud meil muidugi aimugi ja arvasime, et paari tunniga oleme kohal ja j6uame piirile (piir lahti kella viieni). Tee (kui seda yldse nii saab nimetada) oli muidugi uskumatult halb - midagi sarnast Kambodza motoseikluse teele, aga p6hja-Laos on v2ga m2gine, niiet sopa ja mylgaste sees tuli s6ita m2gedest yles ja alla. Peale korralikku viietunnist rodeot j6udsime Hongsasse ja pidime 88seks sinna j22ma. Peale 88maja+6htus88ki+hommikus88ki oleks meil j22nud arvatavasti liiga v2he raha, mida piirivalvuritele maksta. Leidsime p2ris odava 88maja ja lugesime raamatust, et seal on veel yks kylalistemaja, kust saab infot Moeng Ngoeni piiriyletuse kohta. Sealt leidsime eest omaniku - eriti m6nusa ja noorusliku saksa vanaproua Monica ja tema ainukese kylalise - Wolfgangi. Neilt kuulsime halbu uudiseid - tollest piiripunktist ei lasta t6esti yhtegi v2lismaalast yle ja sinna on varemgi sattunud r2ndureid, kes on pidanud tagasi p88rduma(teise l2himasse piiripunkti j6udmiseks l2heks 2 p2eva ja oleks vaja palju maksta veel pika paadis6idu eest, lisaks elamine). Veetsime nendega jutustades pika ja m6nusa 6htu ning l6puks sai ka plaan v2lja m6eldud - l2heme ikkagi piirile ja yritame allesj22nud kippide ja 60 eeguga piirivalvurid 2ra osta (neil on meile vajalikud templid olemas kyll, sest varem oli kohalik reisibyroo sarnane asi piisava summa eest turiste yle piiri nihverdanud kyll, aga enam ei tee seda turistide v2hesuse t6ttu). Monica kutsus meid enda juurde veel hommikus88gilegi ja pakkus meile k6ike head-paremat, mida oli just saksamaalt toonud (isegi musta leiba ja juustu!).

H22letamisega j2lle jamasti. Olime vist natuke hiljaks j22nud ja k6ik, kes Taisse 2ri l2ksid ajama, olid juba varakult 2ra s6itnud. Ainuke auto, mis m88da s6itis ja seisma j2i, tahtis j2lle raha! Olime j2llegi sunnitud 5 kroonise k2iku laskma ja k6ik olid 6nnelikud. Nyyd oli meil piirivalvuritele pakkumiseks ainult 100 000 kippi ja 55 krooni alles.

Piiril juhtus see, mis juhtuma pidigi. Mundris mehed kinnitasid k6ik, et sealt ei saa ykski v2lismaalane yle ja meil tuleb kindlalt tagasi minna, nagu just eelmine p2ev olid 3 ameeriklast teinud. Leidsime arvatava p6hityybi ja hakkasime temaga kauplema. 100 000 kipi ja 10 eegu peale k6las korduvalt i can not stamp, you have go back. Mida rohkem kroone juurde pakkusime, seda pikemaks j2id m6ttepausid enne j2rjekordset i can not stamp, sorri 't. Lisaks r22kisime veel, et ylehomme peame Bangkokist koju lendama ja meil on tingimata vaja t2na siit yle saada, kuid ei ole kindel, et ta yldse minimaalse inglise keele oskuse t6ttu midagi sellest aru sai. Kauplesime ja jaurasime 2 tundi ning murdepunktiks oli 100 000 kippi ja 40 krooni. Kutsuti putkasse sisse, k2sti riigist lahkumise kaardid t2ita ja v6eti meie passid, kus symboolselt vahel v2ike kingitus. Templid saime t6epoolest passi ja siis juhtus midagi mystilist - kogu raha anti meile tagasi ja kysiti yhe passi eest 30 bahti, mis on kahe eest kokku umbes 20 000 kippi. J2tsime neile 50 000 kippi ja tegime ruttu s22red, enne kui nad oleks ymber m6elnud.

Siiamaani ei kujuta ette, milles asi oli - maailmas vist ikka on veel tsipake headust alles!

Tai poole peal ei olnud mitte mingit probleemi sellest, et oleme v2lismaalased ja saime paari minutiga ning t2itsa muidu templid passi!

Taisse tulek oli v2ga 6ige otsus. Sellest, kui 2ge siin on ja meie suurest kultuuriSokist kirjutan j2rgmises postituses

90.p2ev (21.05) - huvitav, kas me oleme nyyd Laoses?

Ratanakiris sai j2llegi waterfall`ides ja isegi vulkaanikraatrij2rves supelda. Seal oli kyll m6nus, rahulik ja ilus, aga paari p2eva p2rast liikusime edasi, kuna ei leidnud enam suurt midagi, mida seal teha.

Laose piirist u 50km asub Stung Treng, mis pidi olema meie viimaseks peatuseks Kambodzas. J6udsimegi h22letades 6htuks kohale ja j2rgmine hommik pidime Laosesse minema. Juhtus hoopis nii, et ma j2in kuidagi j2rsku haigeks ja j2rgmine p2ev oli yle 38 palavikuga eriti halb olla. 6nneks kadus haigus p2eva p2rast sama 2kki, kui oli tekkinud ja saime edasi liikuda. Teepervele ennast sisse seadnud, avastasime, et liiklus on katastroofiliselt v2ike, hoolimata sellest, et tegu on yhe suurima ja korralikuma teega Kambodzas ning viib ainsasse Laose-Kambodza vahelisse piiripunkti. Paari tunni jooksul s6itsid m88da ainult m6ned v2iksed autod ja need, kes seisma j2id, tahtsid raha. Niisiis, olime l6puks sunnitud istuma kohalikke ja nende kraami t2istopitud minubussi ning viie dollari eest lubati meid piiripunktini viia. See on muidu normaalne, et kui sees liiga kitsaks l2heb, siis m6ned kohalikud ronivad s6idu ajal aknast katusele. 10km enne piiri keeras buss suure tee pealt v2ikse kylatee peale. M6tlesime, et ju siis on vaja keegi 2ra visata ja siis l2hme tagasi 6igesse kohta, aga peale segaduses n2gude tegemist anti meile m6ista, et k2esolev minibuss s6idab kyll sinna kuhu vaja, aga l2bi mitmete kylade suure ringiga. Kui olime poolteist tundi s6itnud ja raadiost m2ngiv kohutav kambodza popp oli juba jubedalt ajudele hakanud, peatusime yhes kylad, kust edasi buss ei s6itnud. Seal orgunniti meile moto, kuhu j2lle kolmekesi seljekottidega peale pressisime ja mille juht viis meid kusagile keset metsa mingite hytikeste juurde - tegu oli piiripunktiga, mille olemasolust meil aimugi polnud (Mekongi 22res, p6hiliselt j6eliikluse jaoks).

Motomees viipas hytikeste poole ja t6mbas leelet. Kedagi ei paistnud liikvel olevat, aga siiski ilmus mingi tyyp, kes pani meid verandale lauakese taha istuma ja l2ks ise piirivalvurit yles ajama. Varsti tuligi unine, aga t2htis mees, ajas endale piirivalvuri jaki selga ja prillid ette ning hakkas meie passe uurima. Templid ka l88dud, manas t2htis mees ette t2htsa n2o ja teatas: 1 passport 2 dollar. Olime juba kuulnud, kuidas sellistel piiridel tyybid nii mittemillegi eest lisaraha teenivad ja m6tlesime, et ennast ei lase n88rida. Kui kysisime, et mille eest siis raha v2lja tuleb k2ia, j2rgnes hetkeline m6ttepaus ja siis: for stamp! Meie poolt tuli v2ike paratamatu naer ja no, no, no! Peale j2rgmist m6ttepausi yritas ta meile selgeks teha, et olime yle lubatud aja ja peame hoopis selle eest maksma. J2ime kaljukindlateks ja peagi andis ta meile v2ga n8rdinult passid tagasi.

Nyyd oleks kohe pidanud Laose poolne piir tulema, aga tee l2ks l2bi metsa edasi,nagu iga suvaline kylatee. Tee 22res yksikud majad, poed ja s88gikohadki. Ei saanudki aru, kas olime juba Laoses v6i v2ga suures neutraalses tsoonis.Umbes poole kilomeetri p2rast oli siiski laose poolne piiripunkt. Ka seal kordus sama jama: today all over the world big holiday, 1 passport 2 dollar. Aga see tyyp oli juba palju sitkem, ei j2tnud jonni ja ei olnud enne n6us yhtegi templit l88ma, kui raha n2eb. Ega me ka jonni ei j2tnud ja j2ime sinna lihtsalt passima, mille peale l2ks tyyp putkast minema ja hakkas t2iesti yksk6ikselt oma autot putitama. Natuke ootasime, siis k2isime Laoses s88mas ja olekski v6inud vabalt edasi minna, kui templi puudumisest hiljem nii suurt jama ei tekiks. L6puks l2ksime tagasi ja viskasime m6lema passi eest dollari letti ja h2rra piirivalvur l6i passidesse poolpettunult templid sisse.

Piiri l2hedal on Mekong v2ga lai jasiin on v2ga palju v2ikseid saarekesi, mida kokku kutsutakse 4000 island`iks (ma ei tea, palju neid tegelikult on). Esimeseks peatuspunktiks Laoses Don Deti saar. Teel sinna sai yllatuda, kui palju arenenum on Laos Kambodzast: kui kambodza pool viis piirini nigel kruusatee, siis Laose poolelt algas kohe hea asfalttee. Paljud liiklusm2rgide ja jooned tee keskel ja 22rtes annavad aimu paremast liikluskultuurist. Inimeste eluasemedki on juba pea-aegu majad, mitte enamnii algelised hytid nagu Kambodza kylades. K6ikjal on n2ha elektriliine ja paljudes v2iksemates kyladeski on elekter. Imelikult paljudel lihtsates majades elavatel inimestel on hoovis suured satipannid jne.

Don Det oli m6nus, rahulik ja laid-back. Viimast s6napaari kasutatakse Laose jasiinsete inimeste kirjeldamiseks eriti tihti. R22gitakse, et just Laose inimesed on maailma k6ige s6bralikumad, m6nusamad ja l66gastunumad ning selles hakkame iga p2evaga yha enam veenduma - kellegil pole kusagile kiiret, k6ike v6etakse vabalt ja tehakse s6braliku naeratusega, liialt ei p6eta ega muretseta.

Saime endale m6nusa ja odava(u 25 eeku 88!) bungalow verandaga j6e kohal, kus v6rkkiikedes lihtsalkt ollaja rahulikku 6hkkonda nautida. Elektrit saarelmuidugi eiolnud ja iga guest house`i omanik ise otsustab, millal oma generaatori m6neks tunniks sisse lylitab. Esimesel 6htul tutvusime kolme itaallase, austraallase, hispaanlase ja hinduga, kelleseltsisveetsime pika, v2ga l6busa ja infokyllase 6htu. Paljudest huvitavatest reisijuttudest tingituna tekkis palju ideid j2rgmisteks reisideks. Indiasseja Jaapanisse tahaks juba v2ga minna n2iteks.

Tundus, et saar oli ainult turismist elanduv ja pea-aegu k6ik kohalikud tegelevad mingi oma bisnesiga (olgu selleks siis poeke, kylalistemaja, tour office v6i s88gikoht), et v2lismaalaste rahakottidest oma osa k2tte saada. Yllataval kombel olid seal saarel k6ik turistidki kuidagi m6nusad seiklejad ja yldse mitte tyypilised n6medad turistid.

Nyyd oli Piu kord haigeks j22da - j2llegi eikusagilt isegi yle 39 palavik ja eriti nigel enesetunne. Veetsime saarel 4 l66gastavat p2eva, lebotasime palju ja kui Piu oli ennast terveks ravinud l2ksime edasi:

Pakse-Savannaketh-Vientiane

Vahepeal nagu ei olnudki midagi mainimisv22rset... Pikemalt kui paar p2eva kusagil ei peatunud. (praegu oleme Vientianes kolmandat p2eva ja siis ehk veel m6ned, sest siin on p2ris m6nus ja hakkame vaikselt linna olemusele pihta saama)

H22letamine Laoses on ka p2ris m6nus. Suuri veoautosid on kahjuks kyll minimaalselt, aga selle eest on palju rikkureid, kes s6idavad uhkete kastikestega dziipidega v6i pickup`idega ja on enamasti lahked ja vahvad.

Vihmahooaeg hakkab vaikselt peale pressima - iga p2ev sajab v2hemalt korra v6i tuleb kogu 88 padukat.

Praeguseks j2llegi k6ik.

Tervitan k6iki, kes seda loevad :)

Kuulmiseni!

76.p2ev (07.05) - 150km kolme p2evaga!

Nii! Sellest ajast saati, kui viimati kirjutasin, on palju juhtund-n2htud-tehtud:

Peale Phnom Penhi v6tsime oma sihiks p6hjapool asuva Siem Reapi, kus l2hedal ongi Angkori templite kompleks. Linnast oli kyll selle suuruse t6ttu raske v2lja saada, aga edasi l2ks h22letamine juba libedalt - s6bralikke tyhja kastiga veokijuhte j2tkus piisavalt. S6ita sai ka liivakottide, 6llekastide, suure kopa ja muu pahna otsas. Nii oli ka p2ris hea:



Siem Reapis ei teinudki nagu suurt midagi peale Laose viisa ootamise ja Angkori kylastamise. Kuna viimane on p6him6tteliselt ainuke t6eline turismiatraktsioon, siis ka piletihinnad on p2ris korralikud - p2evapileti eest tahetakse n2iteks 20dollarit (erinevad templid on muidugi kogu selle suure ala peale laiali laotatud ja yhe p2evaga on k6iki neid v6imatu n2ha). Laenutasime jalgrattad ja m6tlesime, et esialgu uurime, kas 2kki kuidagi on v6imalik sinna tasuta sisse hiilida. Need templid on peaaegu ainukesed nii suurejoonelised ehitised, mis annavad aimu kunagise impeeriumi suursugususest. Seega ka kogu rahva auks ja uhkuseks - suur valvurite ja piletikontrollijate hulk hoolitses selle eest, et keegi jama ei teeks. Hoolimata sellest, 6nnestus meil sinna territooriumile isegi p2ris kergelt sisse saada, aga iga templi juures kysiti veel eraldi pileteid. M6nesse saime isegi sisse, aga olime kindlad, et k6ige v6imsamasse templisse, Angkor Wati, nii lihtsalt sisse ei saa. J2llegi meil vedas, kuna j6udsime sinna keskp2eval, kui p2ike kyttis m6nuga ja k6ik valvurid p66nasid kusagil p66sa all. Templite arhitektuur muidugi v6imas ja omap2rane, aga Angkor Watist(viimane pilt) ootasime juttude ja piltide p6hjal midagi veel suuremat ja v6imsamat, kui kohapealt leidsime. Aga kindlasti oli kylastust ja imestust v22rt.



P2rast Siem Reapi l2ks Tauno tee minu ja Piu omaga lahku. Ta s6itis sealt otse Taisse, et mai l6pus Bangkokist koju lennata. Meie seadsime oma sihiks Mondulkiri provintsi, kus on h6re asustus (ainult 35 000 inimest), v2he turiste(kuna sinna viivad teed on kohutavad), m6nus loodus, kynklik maastik ja palju koskesid kus supelda saab. L6una poole h22letades j6udsime pimeduse saabudes mingisse kahtlasesse v2ikelinna (et mitte 8elda kylasse), kust leidsime endale eriti jubeda kylalistemaja - toas olid jurakad prussakad, tuhanded imelikud lendavad elukad, gekod ja muud p6rnikad. Sellistel puhkudel paneme tavaliselt toas telgid pysti ja k6ik on korras. Hommikul tegime kiiresti s22red ja avastasime, et h22letamisega on asjalood v2heke nigelad. Liiklus praktiliselt puudus, kuna edasiviiv tee oli p2ris kasin. M88da s6itis vaid paar kohalikku bussi (veoautod, kus kastis ja katusel 20-40 inimest), aga need oleks palju raha tahtnud, nagu kogemus n2itab (ja kilukarbi efekt ka veel).

Siis kui olukord juba p2ris lootusetu tundus, s6itis m88da uhke dziip, mis seisma j2i ja meid peale korjas. Roolis oli mingi 2rikas, kes nagu hiljem v2lja tuli, oli Kambodza eksminister. K6rvalistmel ka mingi soliidne tyyp, kel syles raha t2is kohver. Tee oli nii kohutavalt auklik, et isegi headest amortidest hoolimata oli tunne nagu pesumasina tsenrifuugis. Samas oli tore see, et bussiga oleks seda teed 5,5h s6itnud, aga sellel tyybil 6nnestus see kahe tunniga. L6puks viidi meid veel kusagile eriti spetsi rikkurite s88gikohta (j6e 22res oli 6-7 hytikest, mille p6randal istudes v6i v6rkkiiges lebotades sulle k6ike head-paremat ette tuuakse), kus saime maailma parimat ja h6rgumat hirveliha.

Mondulkiri provints oli t6epoolest ilus ja t2nu oma kynklikule maastikule kangesti l6una-Eestiga sarnane. Ilm oli p2ikseline, aga palju m6nusam, kui mujal, sest koht asub k6vasti yle merepinna ja pidevalt puhuvad jahedad tuulekesed. Pealinnas, Sem Monoromis, saime m6nusa bungalow(nagu midagi k2mpingu sarnast vist) linnast v2ljas rahulikus kohas, v6tsime aja maha, lebotasime niisama, s6itsime motodega ringi ja suplesime waterfall`ides.


Edasi oli plaan minna p6hja, Ratanakiri provintsi, mis pidi ka v2ga ilus, rahulik ja h6redalt asustatud olema. Lisaks on see kohe Laose piiri 22res, niiet j2llegi kasulik meile. Uurisime maad ja saime teada, et kahte provintsi yhendab kyll otsetee, aga k6ik kohalikud soovitasid seda eriti halva seisukorra ja liikluse puudumise t6ttu v2ltida. 8eldi, et kui kindlalt kohale tahame j6uda, peame minema tagasi m88da seda teist hullu teed, mis viib maanteeni ja siis kuidagi eriti suure ringiga Ratanakirisse. Aga kuidas me oleks saanud tagasi minna? Alati peab liikuma edasi! (ainukeseks erandiks j22b see olukord)

Lahkusime pealinnast ja j6udsime linnakesse (nimi k6las kuidagi Kohnak vms), kust algas "see tee" ja mis oli viimane suurem koht enne Ratanakiri pealinna, Ban Lungi. L2ksime siis, t2is entusiasmi, tee 22rde, kust pooleteise tunni jooksul s6itis m88da 0 autot, 2 motot, hobune ja traktor(aasia stiilis traktor, mille v2limust on raske kommenteerida). J6udsime lihtsale j2reldusele, et h22letamine ei vii meid kuhugi ja l2ksime linnakesse alternatiive otsima. K6ige parem pakkumine oli 70dollarit m6lema eest ja meid oleks motodega Ratanakirisse 2ra visatud. See oli loomulikult liiast, kuna vahemaa oli k6igest u 150km. Alles m6ne p2eva p2rast saime aru, kui helde pakkumine see oli olnud. Meil tekkis hoopis "parem" m6te - ostame endale mingi vana ja odava moto, mille hiljem n2iteks Laose piiri 22res maha 2rime. Nii v6tsimegi oma inglise-khmeeri s6naraamatu v2lja ja seletasime kohalikele: ostma mootorratas, odav mootorratas, vana mootorratas. Umbes tunnike ei saatnud meid vedu, kuna tundus, et kellegil ei ole t6esti yhtegi motot yle v6i siis meie pakutud $100 ei olnud piisav summa (see on uskumatu, kuidas isegi pisikestes kylades p2rap6rgus on paljudel eriti uhked, yle $1000 maksvad motod). L6puks j2ime pikemalt r22kima yhe inglise keelt oskava tyybiga (ka see on h2mmastav, kuidas isegi yksk6ik kui v2iksest kohast v6ib leida kellegi, kes inglise keelt oskab), kes hakkas vaikselt asja orgunnima. Varsti oligi kohal yks papi oma vana motoga. Testis6it tehtud ja jutud r22gitud ning l6ime k2ed - $100 temale ja m6nusalt vana moto meile(tundus p2ris vastupidav ja tegi m6nusat h22lt ja s6itis p2ris kiiresti ja noh...me ei tea ju mitte midagi motodest). Pressisime ennast koos kahe seljakotiga mitte just eriti mugavalt ratta selga ja s6it v6is alata.

Tee polnudki k6ige hullem(v6rreldes sellega, mis veel ees oli), aga vaikselt hakkasime juba aru saama, miks kyydi eest $70 taheti. Halb oli see, et kogu see jauramine ja settimine oli v6tnud nii kaua aega, et hakkas juba pimedaks minema. Olime s6itnud umbes 10km ja peatusime p2rap6rgus, 5 majaga kylakeses ja kysisime viisakalt, kas v6ime sinna majade vahele oma telgi pysti panna. Peale jaatavat vastust, hakkasime pihta ja umbes 3 minuti m88dudes seisis iga viimne kui inimene kylast ymber meie kaares ja imestas, kuidas me v2ikesest kotist v2lja v6etud tavaarist endale 5 minutiga maja pysti panime. Silmades h2mming, pidi nii m6nigi oma k2ega imeasja j2rgi katsuma. M6ned kutsusid enda majja magama. Tegid nalju, et maas on suured maod ja igast jubedused ja olid nii j2rjekindlad, et oleks olnud solvang nende lahkust mitte 2ra kasutada. Majad(v6ib ka 8elda, et hytid) on k6ikides kylades enamjaolt yhesugused ja lihtsad - esimene korrus nagu ei olegi korrus, vaid lihtsalt ilma seinteta ruum, kus on talad, mis teist korrust yleval hoiavad. Seal askeldatakse enamjaolt p2eval ja seal patseerivad ringi ka koerad, kassid, sead, haned ja muud elukad. Teine korrus on suur elutuba, mis on minimaalselt sisustatud - nurgas paar voodit (paljud magavad ka lihtsalt p6randal vaiba peal), laud ja m6ned toolid ning palju tyhja p6randaruumi. Yhes majas ei ela ainult yks perekond, vaid pool suguv6sa oma mitmekymne liikmega. Lapsi jookseb alati igalpool palju-palju ringi. Elektrit loomulikult ei ole (m6nel on oma akud, millega 6htul tulesid p6letatakse ja n2iteks raadiot kuulatakse). Vee jaoks on kyla peale yks kaev, kus k6ik ennast pesemas k2ivad.

Niisiis pandigi meid yhte sellisesse majakesse nurka magama ja kohe hakkasid kohale valguma kyla lapsed, kes tahtsid k6ik imeasja ise oma silmaga 2ra n2ha. Tulid arglikult tuppa, istusid maha ja lihtsalt j2lgisid iga meie liigutust. Paljud ka kartsid natuke, sest v6ib arvata, et nende maailmapilt l88di t2itsa segi, kuna n2gid esimest korda elus valget inimest. 88 oli k6ike muud kui unerikas -kogu 88 kestev uskumatult v6imas 2ikesetorm paduvihmaga. Lisaks tegid ymberringi pidevalt erinevaid huvitavaid h22litsusi sead, haned, lapsed, koerad, kassid, kuked, kanad, lehmad ja gekod.

2ratus loomulikult koos p2ikeset6usuga, rattale h22led sisse ja algas teekond, mille raskusi ja keerdk2ike ei osanud kohe yldse ette n2ha. Tee oli 88ga kohutavaks muutunud - lisaks aukudele, kraavidele ja kyngastele oli k6ik sopamylkaid t2is. Kohati pidi l2bi s6itma sopast, mis ulatus p6lvini. Kukkusime ka umbes 120 korda kummuli ja olime kindlad, et iga hetk ytleb meie motobike yles.

Ratta ohjeldamine ja teel(kui seda nii v6iks nimetada) hoidmine oli kirjeldamatult kurnav ja v2sitavam kui ykski teine trenn. Aga moto oli uskumatult sitke ja pidas kogu selles p6rgus 4-5 tundi ehk 15-20km vastu. Siis oli jama. Jamade jama! Lisaks sellele, et me olime t2iesti p2rap6rgus, l2heduses ei paistnud yhtegi kyla(vot sulle toredat h6redat asustust) ja meie moto oli kaputt, olime me too p2ev kahepeale yhe mango s88nud ja meil ei olnud enam midagi syya ega vett mida juua. Motot ei raatsinud ju lihtsalt maha ka j2tta ja nii me asusime seda kordam88da lykkama ja lootma, et varsti m6ni kyla tuleb.

K2es oli keskp2ev, p2ike oli seniidis ja me olime omadega t2iesti l2bi. Vee vajadus oli nii suur, et aeg-ajalt kurnasime loikudest endale joomiseks vett (see maitses taevalikult). Paar tyypi, kes pika aja jooksul m88da s6itsid, yritasid ka tulemusteta meie motot parandada. L6puks j6udsime me siiski mingisse kylasse v2lja ja taarusime eriti kurnatuna kylapoodi, kus meie 6nneks sai kylmasid jooke. Samas elas yks tyyp, kes meie motika yle vaatas ja teatas, et viga on mootoris ja seal on vaja mingi jupp 2ra vahetada. K2is korraks 2ra kusagil, tuligi tutika jupiga tagasi ja oli n6us $20 eest motika 2ra parandama. Viga ei olnud loomulikult selles jupis ja peale seda, kui juba p2ris mitu meest seal ratta kallal p2ris mitu tundi askeldanud olid, anti alla ja 8eldi, et see moto on omadega 6htal. Paranduse eest muidugi raha ei kysitud ja p6hityyp oli meile n6us moto eest $20 andma. Pakkus v2lja, et magaks 88sel tema juures ja hommikul organiseerib meile motod, mis meid Ratanakirisse viiks. Mis meil muud yle j2i! Nii siis j2imegi sinna kylasse ja elasime kohalikku ellu isegi natuke sisse. 6htul ootasime kyla kaevu juures oma pesemisj2rjekorra 2ra ja kymblesime paljude p6ngerjate uudistavate pilkude all. Kui pimedaks l2heb, siis hakatakse vaikselt magama s2ttima, et p2ikset6usuga 2rgata. Mis sa ikka pimedal ajal teed? Poepidajate pere (p6hityyp oli ka sealt) kutsus meid endaga 6htust s88ma ja meie poolsurnud k6hud said p2ris korraliku s88mingu osaliseks. M2rkimisv22rne on see, et k6igepealt s88vad ainult mehed ja pereema ning alles hiljem s88vad teise satsiga naised.

Uni oli suure v2simuse t6ttu hea. Hommikul l2ks j2lle jamaks. Kohalikud motovennad tahtsid meilt $100 Ratanakirisse viimise eest! Hullumeelne! Teadsime ka, et varsti peaks tulema j6gi, kust saaks ehk paadiga edasi, aga sinna viimise eest taheti $50. Lootusetu olukord. Ei taha nii palju maksta! Jalutame j6eni! T2nasime 88maja ja s88gi eest ning hakkasime k6mpima. J6eni pidi u 10km olema. j2llegi - kohutav, kohutav, kohutav! Meil polnud kyll enam katkist motot koormaks, aga jalad andsid veel eelmise p2eva mudaheitlusest tunda ja syya meil ka polnud ja p2ris kuum oli.
J6e22rsesse kylasse(see oli p2ris suur kyla, kus oli mitu poodi ja mitu kaevu) me siiski j6udsime. Siiski polnud see piisavalt suur, et seal m6ni s88gikoht oleks olnud ja ainuke v6imalus midagi p2ris toidu sarnast saada, oli kylapoest kiirnuudleid ja sprottide sarnast konservi osta. Ka see maitses siis taevalikult. Asusime uurima paadi v6imalust. Leidsime yhe m6nusa vanamehe, kellest saime aru nii, et kusagil on mingi tyyp, kes l2heb samal p2eval paadiga Ban Lungi(Ratanakiri pealinn) ja saab meid peale v6tta. Viis meid siis yhe majakese juurde ja ytles, et siin peab ootama. Ootasime...ootasime...ootasime... ei midagi. Hakkas juba imelik ja otsisime vanamehe yles, et selgitusi kysida. Muidugi olime me valesti aru saanud ja tegelikult m6tles ta, et seal saame me magada ja alles hommikul l2heb paat. Nojah, veel yks kyla88. Seekord panime telgi v2lja yhe platformi peale yles ja magasime seal. Hommikul veel natuke ootamist ja kusagilt ilmuski 6ige tyyp, kes ytles, et $40 eest viib meid 2ra kyll.

Peale mitmetunnist paadis6itu me Ban Lungi muidugi ei j6unud. Aga seal oli vastas kohe yks motovend, kes v2ikse summa eest oli n6us meid 2ra viskama. Ban Lung ehk tsivilisatsioon oli l2hedal. Sellest probleemi muidugi ei tehtud, et meid on 2 ja meil on seljakotid ja lisaks on veel motojuht. Kuidagi pressisime peale ja peale tunnikest k6ige ebamugavamat motos6itu mu elus olimegi kohal. Uskumatu! Seal olid poed, kust sai koguaeg juua osta. Seal olid s88gikohad, kus sai tyhise summa eest p2ris s88ki syya. Seal oli market, kust sai hunnikutes v2rskeid puuvilju. Oi kuidas me seda k6ike hindasime. Olime l6puks peale kolme p2eva ja 150km t6epoolest oma sihtkohta j6udnud!

Ei tea, kas meie teekonna valik, moto ostmine ja muud otsused olid k6ige 6igemad, aga k6ik see, mida t2nu nendele otsustele kogesime, n2gime ja tegime j22vad igatahes v2ga kauaks meelde.

64.p2ev (25.04) - mis sitt see veel on? - see on sitt!

Oleme nyyd siis juba Kambodzasse j6udnud! Tore, et l6puks Vietnamist 2ra saime, kuna need kohad kus me k2isime, ei vastanud p2ris meie ootustele - enamus hindu olid k6rgemad kui Hiinas, v2ga paljud kohalikud on ainult raha peal v2ljas ja yritavad sult v6imalikult palju v2lja petta, sest valge inimene v6rdub neile loomulikult ju rahamasinaga. Paljud kohad, kus on t6siselt ilus ja palju muud 2gedat, on tehtud nii turistikateks, et v6imatu on leida tavahinnaga kaupu v6i s88gikohti ning pole eriti tahtmist sinna kauemaks peatuma j22da. Muidugi oli ka palju positiivset, mille parimaks n2iteks on enamus inimesi, kelle ainsaks eesm2rgiks ei ole raha ja kes tahavad sinuga lihtsalt tutvuda, inglise keelt harjutada ja on muidu toredad :) Tegelikult me ei n2inudki Vietnamis eriti palju. V2iksematesse kohtadesse ei sattunudki, kuna transpordiga on seal suht kehvasti - pikemaid vahemaid s6idavad ainult turistibussid, millele peab pileti l2bi reisibyroo ostma ja mis s6idavad ainult suurtemate turistikeskuste vahel. Nende bussidega s6idavad ka kohalikud, kuna teisi pikamaabusse ei ole lihtsalt olemas.





Piiriyletus l2ks probleemideta - 25 dollari ja 5 minuti eest kleebiti passi kuuajaline viisa ja astu aga yle piiri. M6tlesime kohe, et teeks 6ige h22letamisega proovi ( Vietnamis me isegi ei yritanud, kuna teedel ei liikunudki praktiliselt selliseid autosid, kes su peale saaks v6tta ja kui isegi oleks keegi peale v6tnd, siis oleks ta meilt ka kindlasti raha n6udnud). T6stsime k2ed ja meie yllatuseks j2i esimene auto seisma, mille juht oli lahkesti n6us v6tma meid kasti, mille kogu p6randat kattis s6nnikukiht. M6nekymne kilomeetri p2rast teatas juht: i go home ja j2ttis meid edasi h22letama.



J2rgmiseks korjas meid peale mingi kohalik rahaboss oma Lexuse maasturiga. Kuna varsti oli 6htu k2es ja hakkas paduvihma sadama, viis ta meid kusagile kylalistemajja, mis osutus ka orbudekoduks ja mille pidajad (paks ameeriklasest vanamees ja tema khmeeri abikaasa) arvasid, et olime nende juurde vabatahtlikeks tulnud.


J2rgmisel hommikul asusime teele Sihanoukville`i poole, mis oma paradiisirandade ja troopiliste saartega pidi olema Kambodza parim puhkekeskus vms. H22letades saime aru, et meil ei olnud eelmisel p2eval lihtsalt vedanud, vaid et p8idlakyyditamine siin on taevalik, sest inimesed on lihtsalt nii m6nusad ja head. Tol p2eval s6itsime kahe v2iksema autoga ja nelja veoauto kastis. Kui h22letades s6idab m88da tyhja kastiga veoauto, siis juhtub yliharva, et see seisma ei j22. Ja kastid on parimad kohad s6itmiseks yldse - vuhiseme tuule k2es l2bi kylakeste, lehvitame kohalikele, kes ei saa kohe yldse oma pilke kastilt ja vastame p6ngerjate hello`dele. Vahetevahel juhtub, et auto peab korraks seisma j22ma, sest t2iesti syydimatult t8llerdavad keset teed lehmad. M6ned kohalikud s6idavad hobustega ringi...

Autode (v6i siis muude meile tundmatute s6iduvahendite) kastides ja katustel reisimine on yldse v2ga popp. T2iesti tavaline on pilt, kus auto kast on t2is topitud kaste ja igast muud kola ning selle kuhja otsas on ilma liialdamata yle 20 inimese. V6i siis mootorrattad, mis veavad enda taga yliv2ikest rahvast t2is topitud kasti.

Ma lihtsalt pean mainima, et selle kirjutamise hetkel (ma kirjutan k6ik ennem vihikusse ja siis blogi) s6idame me veoauto kastis suure kopa otsas ja tunneme ennast kunnidena. Kohe hakkab paduvihma sadama!

Niisiis j6udsime me Sihanoukville`i transpordi eest mitte midagi maksmata! V2ikeste autode juhid oleks nagu peale s6itu kuidagi kysiva n2o teinud(neid oli ainult 2), aga veoautode juhid on igatahes ylim6nusad ja neil pole ju yldse vahet, kas s6idavad tyhja kastiga v6i kolme jorsiga seal kastis. 6htu oli k2es ja 88maja otsides leidsime juhuslikult hotelli, kus ees lehvis toredasti sini-must-valge. L2ksime sisse ja selgus, et selle omanikud on 3 eestlast, kellest yks ka seal oli( internetist olin lugenud, et mingid eestlased avasid sealkandis mingi hotelli, aga polnud aimugi, kus see t2psemalt on). Kahjuks oli hotell p2ris n2otu ja kallis ning pealegi oli omanik selline tyypiline Eesti loru, kes meile isegi eestlase soodustust ei teinud. Kerge pettumus.

Leidsime hoopis palju hubasema ja odavama kylalistemaja, mille baaris istudes oli meil t6siselt huvitav ja v2ga infokyllane 6htu. Alguses istusime kolmekesi ning mingi hetk tuli meie juurde jaurama yks tore, aga p2ris purjus kohalik. Peagi selgus, et see polnud mingi lihtne sell, vaid koha omanik, kes meile kohe 6llesid hakkas v2lja k2ristama. 6htu oli pikk ja ta j6udis meile p2ris pikalt oma elust ja yldse elust Kambodzas r22kida. Kuulsime lihtsalt nii palju selliseid fakte nende elu ja kultuuri kohta, mille peale suu lihtsalt lahti j2i ning hakkas vaikselt p2rale j6udma, kui teistsugust elu v6ivad inimesed elada, millised v22rtused nende jaoks olulist rolli m2ngivad ja kuidas nad igap2evaseid asju n2evad sellise nurga alt, mille alt meie ei ole suutelised neid n2gema. Me oleme t2iesti teises maailmas.

Ta lugu oli umbes selline:

Syndis ja kasvas yles vaeses peres, aga 6nneks leidsid vanemad talle rikka naise(seaduse j2rgi tohib siin omada ainult yhte naist, aga kui sul piisavalt raha on, et veel n2iteks kolmele naisele maksta, siis ei ytle keegi midagi halba (peale oma naise, kes v6ib natuke tigedaks saada)). T88tas palju aastaid kuupalgaga, mis on eurooplastele p2evapalk, selle nimel, et kunagi avada oma kylalistemaja ja restoran. Peale mitut aastat rasket t88d ja ehitamist sai ta unistus l6puks t6eks. 2ril l2ks h2sti, aga tyyp ei osanud seda h2sti 2ra kasutada, vaid hakkas hoopis yha enam ja enam jooma. Praegu on ta juba 6 kuud j2rjest iga p2ev umbes 20liitrit 6lut joonud. Ta on 24, tal on ka laps ja ta naine vihkab teda - vot selline elu.

Vahepeal tulid sinna veel 2 eestlast (kes olid uskumatult m6ttetud), kes kuulsid t2navalt eesti keelt ja kes pidid samas kohas kokku saama yhe rootslasega, kellega koos see baariomanik ongi 6 kuud joonud(segane v2rk!?). Nii see peategelane tegigi meile k6igile yha uusi ja uusi 6llesid v2lja ja lubas surmt6siselt, et j2rgmisel p2eval ei joo ta enam mitte yhtegi klaasi 6lut. Oma kavatsuste t6siduse n2itamiseks tegi ta meiega diili: kui ta peaks j2rgmisel p2eval kasv6i tilga 6lut jooma, siis v6ime meie j22da sinna tasuta nii kauaks kui tahame. Lisaks tasuta s88gid-joogid.

Kahjuks lahkusime me j2rgmine p2ev, kuna r2pased rannad, kallid hinnad ja turistihordid ei suutnud meid seal linnas kauem kinni hoida.

aa...yks p2ev hakkas Tauno r22kima mingi suvalise vene tyybiga ja selgus, et ta oli 3 aastat Eestis elanud ja puterdas isegi eesti keelt. jee!

Lahkudes ei j6udnud me isegi h22letama hakata, kui meie k6rval peatus v2ike Toyota ameerika noormehe ja tema kohaliku neiuga, kes pakkusid meile kyyti otse sinna kuhu tahtsime - pealinna, Phnom Penhi. S6ites selgus, et see ameeriklane oli h2mmastavalt tark ja suure silmaringiga ning on Phnom Penhis elanud umbes 9 kuud. Kuulsime j2llegi palju jahmatamapanevaid lugusid ja fakte Kambodzast ja paljust muust. V2ga hariv s6it!


Mul on t6siselt kahju, et mu kirjutamis- ja kirjeldamisoskus ei ole piisavalt heal tasemel. Tahaks pikemalt kirjutada sellest unikaalsest riigist, siinsetest soojadest inimestest, loodusest, vaesusest ja paljust h2mmastavast, aga pole yldse kerge m6tteid s6nadesse ymber panna. Lugege Tauno blogi, tal tuleb kirjeldamine palju paremini v2lja.


Yritan anda mingisugust ylevaadet sellest, mis siin on kunagi toimunud ja toimub praegu:

• 8-15 sajandil oli Kambodza v6imsa Khmeri impeeriumi koosseisus( see h6lmas ka suuri alasid Birmast, Taist, Laosest ja Vietnamist). Sellest ajast p2rinevad k6ige v6imsamad saavutused arhitektuurist, sealhulgas ka osaliselt s2ilinud hiiglaslik(u 200km2) templite kompleks, Angkor, mis oli impeeriumi v6imas keskus umbes miljoni elanikuga(Londonis elas samal ajal u 50 000 inimest) ja kus on siiani s2ilinud l2bi aegade maailma k6ige suurem religioosne ehitis - Angkor Wat.
• Tai ja Vietnami kuningriigid pressisid m6lemalt poolt peale ja vallutasid yha suuremaid alasid impeeriumist, kuni 19.sajandini, kui Kambodza koloniseerisid prantslased.
• 1953 saavutas iseseisvuse ja riigil l2ks p2ris h2sti kuni 1975. aastani, kui algas k6ige karmim kodus6da, mida maailmas seni n2htud.
• Pealinnas, Phnom Penhis, haarasid v6imu kommunistidest punased khmeerid, kelle hukkamiste, piinamiste ja valitsemismeetodite tagaj2rjel suri j2rgneva nelja aastaga u 2 miljonit elanikku.
• Pealinna kogu populatsioon saadeti maale t88d tegema ja "kommunismi arendama." Inimesed l88di p2evapealt oma kodudest v2lja ja saadeti ilma isiklike asjade ja toiduta teele. Paljud surid teel n2lga, v2simusse v6i janusse. Teised, kes j6udsid etten2htud kohtadesse, ei olnud v6imelised soovitud t88d tegema ja surid suures osas, kuna toiduportsjonid olid liiga v2ikesed, sest riigis oli ka toidukriis ja enamus toiduainetest saadeti s6jav2ele.
• K6ik, kes valitsejate arvates riigile mingitki ohtu osutasid, v6eti kinni, piinati surnuks v6i l88di lihtsalt maha. Tapeti ja vangistati enamus haritlastest. Kui keegi oskas n2iteks v66rkeelt v6i kandis prille, tembeldati ta kohe systeemi vastaseks ja tapeti.
• Nii h2vitatigi k6ige verisema ja brutaalsema reziimi k2igus, mis maailmas kunagi n2htud, umbes neljandik riigi rahvast ning k6igest sellest taastubki Kambodza t2nap2evani.

• Riik ja inimesed on v2ga vaesed. Toiduainete hindade kasv on viimastel aastatel meeletult kiire ja see on suureks probleemiks enamusele rahvastikust.
• Riigi territooriumile on khmeeride revolutsiooni ajast j22nud laiali 3-5miljonit ohtlikku maamiini, mis teeb Kambodzast k6ige rohkemate plahvatusohtlike miinidega maa maailmas. Iga p2ev sureb kesmiselt 3 inimest maamiini tabamusest. Enamus on kohalikud farmerid, aga seda on ka turistidega juhtnud, lugematust hulgast lehmadest r22kimata.
• Kambodzas on kirjutatud seadused ja seadused, mille j2rgi elu tegelikult k2ib. Need 2 erinevad yksteisest kardinaalselt. N2iteks on kanep illegaalne, aga linnades on kymneid happy pizza paare, kus umbes dollari eest tehakse su pizza happy`ks v2ikse lisakomponendiga. Ja seda ei varjata! Enamustest menyydest v6ib leida neid, samuti ka happy kokteile, tacosid ja palju muud. Loomulikult suitsetatakse ka baarides t2iesti vabalt kanepit.
• Politsei funktsioon on siiani midagi m6istmatut. Neid on yldse yliv2he n2ha ja nad nagu niisama t8llerdaks. Kui toimuvad liiklus6nnetused(neid juhtub tihti, kuna teedel ei ole kiirusepiiranguid ja paljud kohalikud v6ivad p2ris segaselt kihutada), siis ei ole politsei see, kes asja 2ra fikseerib jne. K6ik lahendatakse kohapeal omavaheliste kokkulepetega. Kui juhtub, et keegi surnuks s6idetakse, siis oleneb hukkunu t2htsusest rahasumma, mille eest k6ik j2lle korras on.
• Lugu, mille r22kisid meile Sihanoukville`is kohatud lorud eestlased: Nende tuttavad olid Kambodzas pimedas autoga otsa s6itnud mootorrattale, kus peal olid 2 tyypi ja millel ei p6lenud ykski tuli. Tyybid said v2ga t6siseid vigastusi ja luumurde. Syndmuspaigale kogunenud kohalikud tahtsid ilma pikema jututa eestlasi yles puua ja olekski seda teinud, kui poleks olnud kahte inglise keelt oskavat tydrukut, kelle t6lkimise abiga j6uti kompromissini - 3000 dollarit ja midagi polekski nagu juhtunud.
• Kui sul on raha, siis on siit raske leida midagi, mida selle eest ei saaks. Sa v6id minna lasketiiru, kus saad automaadi v6i isegi raketiheitjaga kanu v6i lehmasid tulistada. Kui maksad s6jav2elastele, siis v6id nendega koos miine kahjutuks tegema minna. Kui eriti palju raha on, siis v6id isegi kusagil tankiga ringi s6ita ja tulistada.

Uskumatu, aga nii need asjad siin k2ivad...

Nii, Phnom Penh siis. Ei midagi erilist. Arvan, et tyypiline Aasia suurlinn. Meil oli seal m6nus kylalistemaja - hytikestega j2rve kohal.

Pargis jooksevad lihtsalt naljakad ahvid ringi.


Kohtasime j2llegi inglasi ja rootslasi, mis ei pane enam isegi imestama, sest see on lihtsalt nii jabur juba. Inglastega v6tsime yks p2ev tuki-tuki koos juhiga ja tutvusime Kambodza verise ajalooga. K2isime killing fieldsil (sinna veeti revolutsiooni ajal veoauto kastide viisi inimesi, kes kohe hukati v6i peale piinamist poolsurnult massihaudadesse maeti. Sai n2ha palju massihaudu, luid ja umbes 8000 kolpa, mis v2ljakaevamistelt on leitud ja s2ilitatud) ja S21-s(koolimajast ymber ehitatud piinamislaager ja vangla, kus pandi toime v2ga brutaalseid tegusid). Muljeid ja tundeid nendest kui palju, aga olen ennast juba selle sissekandega suht tyhjaks kirjutanud.




Oleme praegu teel Siem Reapi poole, kus l2hedal ongi Angkor Wat. H22letamine on siin ikka nii seiklusrohke ja m6nus, et ei tahakski yldse kuhugi kohale j6uda, vaid ainult teel olla.

Kuulmiseni!

56.p2ev (17.04) - vaene mees on 6nnelik mees!

Olnud m6nda aega Hanois, ei osanudki midagi nii v2ga uut Saigonist leida. Ometigi oli seal p2ris m6nus ja me viibisime seal ligi n2dala. Motosid on linnas uskumatult palju (3,5 miljonit) ja liiklus on ikka nii karm, et me imestasime, et yhtegi matsu ei n2inud.

Aga ega me suurt midagi seal korda ei saatnudki. 2ra saatsime hoopis - jaan lendas 14ndal l2bi Qatari Frankfuti ja sealt koju. Mingis m6ttes kadestasime teda - kodus saaks j2lle musta leiba ja kotiliha syya, piima peale ryybata, s6pru-peret-tuttavaid n2ha ja palju muid toredaid asju teha, mida siin kusagil ei saa. Suurem osa minust oli aga ikkagi 6nnelik, et veel koju ei pea minema ja et yle poole reisist on veel ees!

Yks p2ev kohtasime linnas juhuslikult toredaid inglasi rongist(rootslasi ka muidugi m6ned korrad), kellega m6ned toredad 6htud veetsime - kokkusattumusi ikka jagub. Nendega k2isime veel yhes veepargis, kus igal atraktsionil m6ne kehaosa 2ra l6i v6i muul moel haiget sai, aga muidu oli yllatavalt kihvt ja mitmekesine koht.

Viimasel p2eval hotellist lahkudes tuli siiamaani reisi k6ige ebameeldivam yllatus. Avastasin, et meie toast, minu kotist oli kadunud 900 dollarit. Ja nii oligi! V2lja see kusagilt ei tulnud ja ma olen ylikindel, et selle v6ttis yks ylikahtlane hotellis t88tav plika, kes peale asja v2lja tulemist eriti n2rviliseks muutus.
L2ksime ka poitseisse, aga see mis seal toimus oli t6eline naljanumber. Alguses olid seal mingid eriti tolgused jopskid, kes pooleldi kuulasid meie juttu ja pooleldi vaatasid telekast seepi. Siis pidime otama mingit t2htsat tyypi, kes peale poolt tundi moto seljas kohale kimas. Tyyp oli kuldketiga, umbes 24 aastane ja tal oli t2iesti p***i. Me polnud isegi oma looga l6pule j6udnud, kui ta juba kysis, et miks ta meid uskuma peaks ja mida me yleyldse tema jaoskonnast tahame. Lisas veel yksk6ikselt, et nad ei saa midagi teha ja andis meile m6ista, et meiesugused ei tohiks teda yldse tylitadagi.

Uskumatu! T2iesti abitu tunne! Ega see 900 dollarit mingi 2.50 ei ole! Ja ei saanudki midagi teha...

Ei teagi mis siis saab...6nneks olen juba suht leppinud sellega(ikkagi ainult raha) ja peab vist p2ris rotikalt elama hakkama. V2hemalt nad j2tsid mulle 300 dollarit ja passi alles(need olid k6ik koos samas kohas) ja k6ik muu on endiselt tore ja huvitav! Kyll kuidagi hakkama saab.