64.p2ev (25.04) - mis sitt see veel on? - see on sitt!

Oleme nyyd siis juba Kambodzasse j6udnud! Tore, et l6puks Vietnamist 2ra saime, kuna need kohad kus me k2isime, ei vastanud p2ris meie ootustele - enamus hindu olid k6rgemad kui Hiinas, v2ga paljud kohalikud on ainult raha peal v2ljas ja yritavad sult v6imalikult palju v2lja petta, sest valge inimene v6rdub neile loomulikult ju rahamasinaga. Paljud kohad, kus on t6siselt ilus ja palju muud 2gedat, on tehtud nii turistikateks, et v6imatu on leida tavahinnaga kaupu v6i s88gikohti ning pole eriti tahtmist sinna kauemaks peatuma j22da. Muidugi oli ka palju positiivset, mille parimaks n2iteks on enamus inimesi, kelle ainsaks eesm2rgiks ei ole raha ja kes tahavad sinuga lihtsalt tutvuda, inglise keelt harjutada ja on muidu toredad :) Tegelikult me ei n2inudki Vietnamis eriti palju. V2iksematesse kohtadesse ei sattunudki, kuna transpordiga on seal suht kehvasti - pikemaid vahemaid s6idavad ainult turistibussid, millele peab pileti l2bi reisibyroo ostma ja mis s6idavad ainult suurtemate turistikeskuste vahel. Nende bussidega s6idavad ka kohalikud, kuna teisi pikamaabusse ei ole lihtsalt olemas.





Piiriyletus l2ks probleemideta - 25 dollari ja 5 minuti eest kleebiti passi kuuajaline viisa ja astu aga yle piiri. M6tlesime kohe, et teeks 6ige h22letamisega proovi ( Vietnamis me isegi ei yritanud, kuna teedel ei liikunudki praktiliselt selliseid autosid, kes su peale saaks v6tta ja kui isegi oleks keegi peale v6tnd, siis oleks ta meilt ka kindlasti raha n6udnud). T6stsime k2ed ja meie yllatuseks j2i esimene auto seisma, mille juht oli lahkesti n6us v6tma meid kasti, mille kogu p6randat kattis s6nnikukiht. M6nekymne kilomeetri p2rast teatas juht: i go home ja j2ttis meid edasi h22letama.



J2rgmiseks korjas meid peale mingi kohalik rahaboss oma Lexuse maasturiga. Kuna varsti oli 6htu k2es ja hakkas paduvihma sadama, viis ta meid kusagile kylalistemajja, mis osutus ka orbudekoduks ja mille pidajad (paks ameeriklasest vanamees ja tema khmeeri abikaasa) arvasid, et olime nende juurde vabatahtlikeks tulnud.


J2rgmisel hommikul asusime teele Sihanoukville`i poole, mis oma paradiisirandade ja troopiliste saartega pidi olema Kambodza parim puhkekeskus vms. H22letades saime aru, et meil ei olnud eelmisel p2eval lihtsalt vedanud, vaid et p8idlakyyditamine siin on taevalik, sest inimesed on lihtsalt nii m6nusad ja head. Tol p2eval s6itsime kahe v2iksema autoga ja nelja veoauto kastis. Kui h22letades s6idab m88da tyhja kastiga veoauto, siis juhtub yliharva, et see seisma ei j22. Ja kastid on parimad kohad s6itmiseks yldse - vuhiseme tuule k2es l2bi kylakeste, lehvitame kohalikele, kes ei saa kohe yldse oma pilke kastilt ja vastame p6ngerjate hello`dele. Vahetevahel juhtub, et auto peab korraks seisma j22ma, sest t2iesti syydimatult t8llerdavad keset teed lehmad. M6ned kohalikud s6idavad hobustega ringi...

Autode (v6i siis muude meile tundmatute s6iduvahendite) kastides ja katustel reisimine on yldse v2ga popp. T2iesti tavaline on pilt, kus auto kast on t2is topitud kaste ja igast muud kola ning selle kuhja otsas on ilma liialdamata yle 20 inimese. V6i siis mootorrattad, mis veavad enda taga yliv2ikest rahvast t2is topitud kasti.

Ma lihtsalt pean mainima, et selle kirjutamise hetkel (ma kirjutan k6ik ennem vihikusse ja siis blogi) s6idame me veoauto kastis suure kopa otsas ja tunneme ennast kunnidena. Kohe hakkab paduvihma sadama!

Niisiis j6udsime me Sihanoukville`i transpordi eest mitte midagi maksmata! V2ikeste autode juhid oleks nagu peale s6itu kuidagi kysiva n2o teinud(neid oli ainult 2), aga veoautode juhid on igatahes ylim6nusad ja neil pole ju yldse vahet, kas s6idavad tyhja kastiga v6i kolme jorsiga seal kastis. 6htu oli k2es ja 88maja otsides leidsime juhuslikult hotelli, kus ees lehvis toredasti sini-must-valge. L2ksime sisse ja selgus, et selle omanikud on 3 eestlast, kellest yks ka seal oli( internetist olin lugenud, et mingid eestlased avasid sealkandis mingi hotelli, aga polnud aimugi, kus see t2psemalt on). Kahjuks oli hotell p2ris n2otu ja kallis ning pealegi oli omanik selline tyypiline Eesti loru, kes meile isegi eestlase soodustust ei teinud. Kerge pettumus.

Leidsime hoopis palju hubasema ja odavama kylalistemaja, mille baaris istudes oli meil t6siselt huvitav ja v2ga infokyllane 6htu. Alguses istusime kolmekesi ning mingi hetk tuli meie juurde jaurama yks tore, aga p2ris purjus kohalik. Peagi selgus, et see polnud mingi lihtne sell, vaid koha omanik, kes meile kohe 6llesid hakkas v2lja k2ristama. 6htu oli pikk ja ta j6udis meile p2ris pikalt oma elust ja yldse elust Kambodzas r22kida. Kuulsime lihtsalt nii palju selliseid fakte nende elu ja kultuuri kohta, mille peale suu lihtsalt lahti j2i ning hakkas vaikselt p2rale j6udma, kui teistsugust elu v6ivad inimesed elada, millised v22rtused nende jaoks olulist rolli m2ngivad ja kuidas nad igap2evaseid asju n2evad sellise nurga alt, mille alt meie ei ole suutelised neid n2gema. Me oleme t2iesti teises maailmas.

Ta lugu oli umbes selline:

Syndis ja kasvas yles vaeses peres, aga 6nneks leidsid vanemad talle rikka naise(seaduse j2rgi tohib siin omada ainult yhte naist, aga kui sul piisavalt raha on, et veel n2iteks kolmele naisele maksta, siis ei ytle keegi midagi halba (peale oma naise, kes v6ib natuke tigedaks saada)). T88tas palju aastaid kuupalgaga, mis on eurooplastele p2evapalk, selle nimel, et kunagi avada oma kylalistemaja ja restoran. Peale mitut aastat rasket t88d ja ehitamist sai ta unistus l6puks t6eks. 2ril l2ks h2sti, aga tyyp ei osanud seda h2sti 2ra kasutada, vaid hakkas hoopis yha enam ja enam jooma. Praegu on ta juba 6 kuud j2rjest iga p2ev umbes 20liitrit 6lut joonud. Ta on 24, tal on ka laps ja ta naine vihkab teda - vot selline elu.

Vahepeal tulid sinna veel 2 eestlast (kes olid uskumatult m6ttetud), kes kuulsid t2navalt eesti keelt ja kes pidid samas kohas kokku saama yhe rootslasega, kellega koos see baariomanik ongi 6 kuud joonud(segane v2rk!?). Nii see peategelane tegigi meile k6igile yha uusi ja uusi 6llesid v2lja ja lubas surmt6siselt, et j2rgmisel p2eval ei joo ta enam mitte yhtegi klaasi 6lut. Oma kavatsuste t6siduse n2itamiseks tegi ta meiega diili: kui ta peaks j2rgmisel p2eval kasv6i tilga 6lut jooma, siis v6ime meie j22da sinna tasuta nii kauaks kui tahame. Lisaks tasuta s88gid-joogid.

Kahjuks lahkusime me j2rgmine p2ev, kuna r2pased rannad, kallid hinnad ja turistihordid ei suutnud meid seal linnas kauem kinni hoida.

aa...yks p2ev hakkas Tauno r22kima mingi suvalise vene tyybiga ja selgus, et ta oli 3 aastat Eestis elanud ja puterdas isegi eesti keelt. jee!

Lahkudes ei j6udnud me isegi h22letama hakata, kui meie k6rval peatus v2ike Toyota ameerika noormehe ja tema kohaliku neiuga, kes pakkusid meile kyyti otse sinna kuhu tahtsime - pealinna, Phnom Penhi. S6ites selgus, et see ameeriklane oli h2mmastavalt tark ja suure silmaringiga ning on Phnom Penhis elanud umbes 9 kuud. Kuulsime j2llegi palju jahmatamapanevaid lugusid ja fakte Kambodzast ja paljust muust. V2ga hariv s6it!


Mul on t6siselt kahju, et mu kirjutamis- ja kirjeldamisoskus ei ole piisavalt heal tasemel. Tahaks pikemalt kirjutada sellest unikaalsest riigist, siinsetest soojadest inimestest, loodusest, vaesusest ja paljust h2mmastavast, aga pole yldse kerge m6tteid s6nadesse ymber panna. Lugege Tauno blogi, tal tuleb kirjeldamine palju paremini v2lja.


Yritan anda mingisugust ylevaadet sellest, mis siin on kunagi toimunud ja toimub praegu:

• 8-15 sajandil oli Kambodza v6imsa Khmeri impeeriumi koosseisus( see h6lmas ka suuri alasid Birmast, Taist, Laosest ja Vietnamist). Sellest ajast p2rinevad k6ige v6imsamad saavutused arhitektuurist, sealhulgas ka osaliselt s2ilinud hiiglaslik(u 200km2) templite kompleks, Angkor, mis oli impeeriumi v6imas keskus umbes miljoni elanikuga(Londonis elas samal ajal u 50 000 inimest) ja kus on siiani s2ilinud l2bi aegade maailma k6ige suurem religioosne ehitis - Angkor Wat.
• Tai ja Vietnami kuningriigid pressisid m6lemalt poolt peale ja vallutasid yha suuremaid alasid impeeriumist, kuni 19.sajandini, kui Kambodza koloniseerisid prantslased.
• 1953 saavutas iseseisvuse ja riigil l2ks p2ris h2sti kuni 1975. aastani, kui algas k6ige karmim kodus6da, mida maailmas seni n2htud.
• Pealinnas, Phnom Penhis, haarasid v6imu kommunistidest punased khmeerid, kelle hukkamiste, piinamiste ja valitsemismeetodite tagaj2rjel suri j2rgneva nelja aastaga u 2 miljonit elanikku.
• Pealinna kogu populatsioon saadeti maale t88d tegema ja "kommunismi arendama." Inimesed l88di p2evapealt oma kodudest v2lja ja saadeti ilma isiklike asjade ja toiduta teele. Paljud surid teel n2lga, v2simusse v6i janusse. Teised, kes j6udsid etten2htud kohtadesse, ei olnud v6imelised soovitud t88d tegema ja surid suures osas, kuna toiduportsjonid olid liiga v2ikesed, sest riigis oli ka toidukriis ja enamus toiduainetest saadeti s6jav2ele.
• K6ik, kes valitsejate arvates riigile mingitki ohtu osutasid, v6eti kinni, piinati surnuks v6i l88di lihtsalt maha. Tapeti ja vangistati enamus haritlastest. Kui keegi oskas n2iteks v66rkeelt v6i kandis prille, tembeldati ta kohe systeemi vastaseks ja tapeti.
• Nii h2vitatigi k6ige verisema ja brutaalsema reziimi k2igus, mis maailmas kunagi n2htud, umbes neljandik riigi rahvast ning k6igest sellest taastubki Kambodza t2nap2evani.

• Riik ja inimesed on v2ga vaesed. Toiduainete hindade kasv on viimastel aastatel meeletult kiire ja see on suureks probleemiks enamusele rahvastikust.
• Riigi territooriumile on khmeeride revolutsiooni ajast j22nud laiali 3-5miljonit ohtlikku maamiini, mis teeb Kambodzast k6ige rohkemate plahvatusohtlike miinidega maa maailmas. Iga p2ev sureb kesmiselt 3 inimest maamiini tabamusest. Enamus on kohalikud farmerid, aga seda on ka turistidega juhtnud, lugematust hulgast lehmadest r22kimata.
• Kambodzas on kirjutatud seadused ja seadused, mille j2rgi elu tegelikult k2ib. Need 2 erinevad yksteisest kardinaalselt. N2iteks on kanep illegaalne, aga linnades on kymneid happy pizza paare, kus umbes dollari eest tehakse su pizza happy`ks v2ikse lisakomponendiga. Ja seda ei varjata! Enamustest menyydest v6ib leida neid, samuti ka happy kokteile, tacosid ja palju muud. Loomulikult suitsetatakse ka baarides t2iesti vabalt kanepit.
• Politsei funktsioon on siiani midagi m6istmatut. Neid on yldse yliv2he n2ha ja nad nagu niisama t8llerdaks. Kui toimuvad liiklus6nnetused(neid juhtub tihti, kuna teedel ei ole kiirusepiiranguid ja paljud kohalikud v6ivad p2ris segaselt kihutada), siis ei ole politsei see, kes asja 2ra fikseerib jne. K6ik lahendatakse kohapeal omavaheliste kokkulepetega. Kui juhtub, et keegi surnuks s6idetakse, siis oleneb hukkunu t2htsusest rahasumma, mille eest k6ik j2lle korras on.
• Lugu, mille r22kisid meile Sihanoukville`is kohatud lorud eestlased: Nende tuttavad olid Kambodzas pimedas autoga otsa s6itnud mootorrattale, kus peal olid 2 tyypi ja millel ei p6lenud ykski tuli. Tyybid said v2ga t6siseid vigastusi ja luumurde. Syndmuspaigale kogunenud kohalikud tahtsid ilma pikema jututa eestlasi yles puua ja olekski seda teinud, kui poleks olnud kahte inglise keelt oskavat tydrukut, kelle t6lkimise abiga j6uti kompromissini - 3000 dollarit ja midagi polekski nagu juhtunud.
• Kui sul on raha, siis on siit raske leida midagi, mida selle eest ei saaks. Sa v6id minna lasketiiru, kus saad automaadi v6i isegi raketiheitjaga kanu v6i lehmasid tulistada. Kui maksad s6jav2elastele, siis v6id nendega koos miine kahjutuks tegema minna. Kui eriti palju raha on, siis v6id isegi kusagil tankiga ringi s6ita ja tulistada.

Uskumatu, aga nii need asjad siin k2ivad...

Nii, Phnom Penh siis. Ei midagi erilist. Arvan, et tyypiline Aasia suurlinn. Meil oli seal m6nus kylalistemaja - hytikestega j2rve kohal.

Pargis jooksevad lihtsalt naljakad ahvid ringi.


Kohtasime j2llegi inglasi ja rootslasi, mis ei pane enam isegi imestama, sest see on lihtsalt nii jabur juba. Inglastega v6tsime yks p2ev tuki-tuki koos juhiga ja tutvusime Kambodza verise ajalooga. K2isime killing fieldsil (sinna veeti revolutsiooni ajal veoauto kastide viisi inimesi, kes kohe hukati v6i peale piinamist poolsurnult massihaudadesse maeti. Sai n2ha palju massihaudu, luid ja umbes 8000 kolpa, mis v2ljakaevamistelt on leitud ja s2ilitatud) ja S21-s(koolimajast ymber ehitatud piinamislaager ja vangla, kus pandi toime v2ga brutaalseid tegusid). Muljeid ja tundeid nendest kui palju, aga olen ennast juba selle sissekandega suht tyhjaks kirjutanud.




Oleme praegu teel Siem Reapi poole, kus l2hedal ongi Angkor Wat. H22letamine on siin ikka nii seiklusrohke ja m6nus, et ei tahakski yldse kuhugi kohale j6uda, vaid ainult teel olla.

Kuulmiseni!