76.p2ev (07.05) - 150km kolme p2evaga!

Nii! Sellest ajast saati, kui viimati kirjutasin, on palju juhtund-n2htud-tehtud:

Peale Phnom Penhi v6tsime oma sihiks p6hjapool asuva Siem Reapi, kus l2hedal ongi Angkori templite kompleks. Linnast oli kyll selle suuruse t6ttu raske v2lja saada, aga edasi l2ks h22letamine juba libedalt - s6bralikke tyhja kastiga veokijuhte j2tkus piisavalt. S6ita sai ka liivakottide, 6llekastide, suure kopa ja muu pahna otsas. Nii oli ka p2ris hea:



Siem Reapis ei teinudki nagu suurt midagi peale Laose viisa ootamise ja Angkori kylastamise. Kuna viimane on p6him6tteliselt ainuke t6eline turismiatraktsioon, siis ka piletihinnad on p2ris korralikud - p2evapileti eest tahetakse n2iteks 20dollarit (erinevad templid on muidugi kogu selle suure ala peale laiali laotatud ja yhe p2evaga on k6iki neid v6imatu n2ha). Laenutasime jalgrattad ja m6tlesime, et esialgu uurime, kas 2kki kuidagi on v6imalik sinna tasuta sisse hiilida. Need templid on peaaegu ainukesed nii suurejoonelised ehitised, mis annavad aimu kunagise impeeriumi suursugususest. Seega ka kogu rahva auks ja uhkuseks - suur valvurite ja piletikontrollijate hulk hoolitses selle eest, et keegi jama ei teeks. Hoolimata sellest, 6nnestus meil sinna territooriumile isegi p2ris kergelt sisse saada, aga iga templi juures kysiti veel eraldi pileteid. M6nesse saime isegi sisse, aga olime kindlad, et k6ige v6imsamasse templisse, Angkor Wati, nii lihtsalt sisse ei saa. J2llegi meil vedas, kuna j6udsime sinna keskp2eval, kui p2ike kyttis m6nuga ja k6ik valvurid p66nasid kusagil p66sa all. Templite arhitektuur muidugi v6imas ja omap2rane, aga Angkor Watist(viimane pilt) ootasime juttude ja piltide p6hjal midagi veel suuremat ja v6imsamat, kui kohapealt leidsime. Aga kindlasti oli kylastust ja imestust v22rt.



P2rast Siem Reapi l2ks Tauno tee minu ja Piu omaga lahku. Ta s6itis sealt otse Taisse, et mai l6pus Bangkokist koju lennata. Meie seadsime oma sihiks Mondulkiri provintsi, kus on h6re asustus (ainult 35 000 inimest), v2he turiste(kuna sinna viivad teed on kohutavad), m6nus loodus, kynklik maastik ja palju koskesid kus supelda saab. L6una poole h22letades j6udsime pimeduse saabudes mingisse kahtlasesse v2ikelinna (et mitte 8elda kylasse), kust leidsime endale eriti jubeda kylalistemaja - toas olid jurakad prussakad, tuhanded imelikud lendavad elukad, gekod ja muud p6rnikad. Sellistel puhkudel paneme tavaliselt toas telgid pysti ja k6ik on korras. Hommikul tegime kiiresti s22red ja avastasime, et h22letamisega on asjalood v2heke nigelad. Liiklus praktiliselt puudus, kuna edasiviiv tee oli p2ris kasin. M88da s6itis vaid paar kohalikku bussi (veoautod, kus kastis ja katusel 20-40 inimest), aga need oleks palju raha tahtnud, nagu kogemus n2itab (ja kilukarbi efekt ka veel).

Siis kui olukord juba p2ris lootusetu tundus, s6itis m88da uhke dziip, mis seisma j2i ja meid peale korjas. Roolis oli mingi 2rikas, kes nagu hiljem v2lja tuli, oli Kambodza eksminister. K6rvalistmel ka mingi soliidne tyyp, kel syles raha t2is kohver. Tee oli nii kohutavalt auklik, et isegi headest amortidest hoolimata oli tunne nagu pesumasina tsenrifuugis. Samas oli tore see, et bussiga oleks seda teed 5,5h s6itnud, aga sellel tyybil 6nnestus see kahe tunniga. L6puks viidi meid veel kusagile eriti spetsi rikkurite s88gikohta (j6e 22res oli 6-7 hytikest, mille p6randal istudes v6i v6rkkiiges lebotades sulle k6ike head-paremat ette tuuakse), kus saime maailma parimat ja h6rgumat hirveliha.

Mondulkiri provints oli t6epoolest ilus ja t2nu oma kynklikule maastikule kangesti l6una-Eestiga sarnane. Ilm oli p2ikseline, aga palju m6nusam, kui mujal, sest koht asub k6vasti yle merepinna ja pidevalt puhuvad jahedad tuulekesed. Pealinnas, Sem Monoromis, saime m6nusa bungalow(nagu midagi k2mpingu sarnast vist) linnast v2ljas rahulikus kohas, v6tsime aja maha, lebotasime niisama, s6itsime motodega ringi ja suplesime waterfall`ides.


Edasi oli plaan minna p6hja, Ratanakiri provintsi, mis pidi ka v2ga ilus, rahulik ja h6redalt asustatud olema. Lisaks on see kohe Laose piiri 22res, niiet j2llegi kasulik meile. Uurisime maad ja saime teada, et kahte provintsi yhendab kyll otsetee, aga k6ik kohalikud soovitasid seda eriti halva seisukorra ja liikluse puudumise t6ttu v2ltida. 8eldi, et kui kindlalt kohale tahame j6uda, peame minema tagasi m88da seda teist hullu teed, mis viib maanteeni ja siis kuidagi eriti suure ringiga Ratanakirisse. Aga kuidas me oleks saanud tagasi minna? Alati peab liikuma edasi! (ainukeseks erandiks j22b see olukord)

Lahkusime pealinnast ja j6udsime linnakesse (nimi k6las kuidagi Kohnak vms), kust algas "see tee" ja mis oli viimane suurem koht enne Ratanakiri pealinna, Ban Lungi. L2ksime siis, t2is entusiasmi, tee 22rde, kust pooleteise tunni jooksul s6itis m88da 0 autot, 2 motot, hobune ja traktor(aasia stiilis traktor, mille v2limust on raske kommenteerida). J6udsime lihtsale j2reldusele, et h22letamine ei vii meid kuhugi ja l2ksime linnakesse alternatiive otsima. K6ige parem pakkumine oli 70dollarit m6lema eest ja meid oleks motodega Ratanakirisse 2ra visatud. See oli loomulikult liiast, kuna vahemaa oli k6igest u 150km. Alles m6ne p2eva p2rast saime aru, kui helde pakkumine see oli olnud. Meil tekkis hoopis "parem" m6te - ostame endale mingi vana ja odava moto, mille hiljem n2iteks Laose piiri 22res maha 2rime. Nii v6tsimegi oma inglise-khmeeri s6naraamatu v2lja ja seletasime kohalikele: ostma mootorratas, odav mootorratas, vana mootorratas. Umbes tunnike ei saatnud meid vedu, kuna tundus, et kellegil ei ole t6esti yhtegi motot yle v6i siis meie pakutud $100 ei olnud piisav summa (see on uskumatu, kuidas isegi pisikestes kylades p2rap6rgus on paljudel eriti uhked, yle $1000 maksvad motod). L6puks j2ime pikemalt r22kima yhe inglise keelt oskava tyybiga (ka see on h2mmastav, kuidas isegi yksk6ik kui v2iksest kohast v6ib leida kellegi, kes inglise keelt oskab), kes hakkas vaikselt asja orgunnima. Varsti oligi kohal yks papi oma vana motoga. Testis6it tehtud ja jutud r22gitud ning l6ime k2ed - $100 temale ja m6nusalt vana moto meile(tundus p2ris vastupidav ja tegi m6nusat h22lt ja s6itis p2ris kiiresti ja noh...me ei tea ju mitte midagi motodest). Pressisime ennast koos kahe seljakotiga mitte just eriti mugavalt ratta selga ja s6it v6is alata.

Tee polnudki k6ige hullem(v6rreldes sellega, mis veel ees oli), aga vaikselt hakkasime juba aru saama, miks kyydi eest $70 taheti. Halb oli see, et kogu see jauramine ja settimine oli v6tnud nii kaua aega, et hakkas juba pimedaks minema. Olime s6itnud umbes 10km ja peatusime p2rap6rgus, 5 majaga kylakeses ja kysisime viisakalt, kas v6ime sinna majade vahele oma telgi pysti panna. Peale jaatavat vastust, hakkasime pihta ja umbes 3 minuti m88dudes seisis iga viimne kui inimene kylast ymber meie kaares ja imestas, kuidas me v2ikesest kotist v2lja v6etud tavaarist endale 5 minutiga maja pysti panime. Silmades h2mming, pidi nii m6nigi oma k2ega imeasja j2rgi katsuma. M6ned kutsusid enda majja magama. Tegid nalju, et maas on suured maod ja igast jubedused ja olid nii j2rjekindlad, et oleks olnud solvang nende lahkust mitte 2ra kasutada. Majad(v6ib ka 8elda, et hytid) on k6ikides kylades enamjaolt yhesugused ja lihtsad - esimene korrus nagu ei olegi korrus, vaid lihtsalt ilma seinteta ruum, kus on talad, mis teist korrust yleval hoiavad. Seal askeldatakse enamjaolt p2eval ja seal patseerivad ringi ka koerad, kassid, sead, haned ja muud elukad. Teine korrus on suur elutuba, mis on minimaalselt sisustatud - nurgas paar voodit (paljud magavad ka lihtsalt p6randal vaiba peal), laud ja m6ned toolid ning palju tyhja p6randaruumi. Yhes majas ei ela ainult yks perekond, vaid pool suguv6sa oma mitmekymne liikmega. Lapsi jookseb alati igalpool palju-palju ringi. Elektrit loomulikult ei ole (m6nel on oma akud, millega 6htul tulesid p6letatakse ja n2iteks raadiot kuulatakse). Vee jaoks on kyla peale yks kaev, kus k6ik ennast pesemas k2ivad.

Niisiis pandigi meid yhte sellisesse majakesse nurka magama ja kohe hakkasid kohale valguma kyla lapsed, kes tahtsid k6ik imeasja ise oma silmaga 2ra n2ha. Tulid arglikult tuppa, istusid maha ja lihtsalt j2lgisid iga meie liigutust. Paljud ka kartsid natuke, sest v6ib arvata, et nende maailmapilt l88di t2itsa segi, kuna n2gid esimest korda elus valget inimest. 88 oli k6ike muud kui unerikas -kogu 88 kestev uskumatult v6imas 2ikesetorm paduvihmaga. Lisaks tegid ymberringi pidevalt erinevaid huvitavaid h22litsusi sead, haned, lapsed, koerad, kassid, kuked, kanad, lehmad ja gekod.

2ratus loomulikult koos p2ikeset6usuga, rattale h22led sisse ja algas teekond, mille raskusi ja keerdk2ike ei osanud kohe yldse ette n2ha. Tee oli 88ga kohutavaks muutunud - lisaks aukudele, kraavidele ja kyngastele oli k6ik sopamylkaid t2is. Kohati pidi l2bi s6itma sopast, mis ulatus p6lvini. Kukkusime ka umbes 120 korda kummuli ja olime kindlad, et iga hetk ytleb meie motobike yles.

Ratta ohjeldamine ja teel(kui seda nii v6iks nimetada) hoidmine oli kirjeldamatult kurnav ja v2sitavam kui ykski teine trenn. Aga moto oli uskumatult sitke ja pidas kogu selles p6rgus 4-5 tundi ehk 15-20km vastu. Siis oli jama. Jamade jama! Lisaks sellele, et me olime t2iesti p2rap6rgus, l2heduses ei paistnud yhtegi kyla(vot sulle toredat h6redat asustust) ja meie moto oli kaputt, olime me too p2ev kahepeale yhe mango s88nud ja meil ei olnud enam midagi syya ega vett mida juua. Motot ei raatsinud ju lihtsalt maha ka j2tta ja nii me asusime seda kordam88da lykkama ja lootma, et varsti m6ni kyla tuleb.

K2es oli keskp2ev, p2ike oli seniidis ja me olime omadega t2iesti l2bi. Vee vajadus oli nii suur, et aeg-ajalt kurnasime loikudest endale joomiseks vett (see maitses taevalikult). Paar tyypi, kes pika aja jooksul m88da s6itsid, yritasid ka tulemusteta meie motot parandada. L6puks j6udsime me siiski mingisse kylasse v2lja ja taarusime eriti kurnatuna kylapoodi, kus meie 6nneks sai kylmasid jooke. Samas elas yks tyyp, kes meie motika yle vaatas ja teatas, et viga on mootoris ja seal on vaja mingi jupp 2ra vahetada. K2is korraks 2ra kusagil, tuligi tutika jupiga tagasi ja oli n6us $20 eest motika 2ra parandama. Viga ei olnud loomulikult selles jupis ja peale seda, kui juba p2ris mitu meest seal ratta kallal p2ris mitu tundi askeldanud olid, anti alla ja 8eldi, et see moto on omadega 6htal. Paranduse eest muidugi raha ei kysitud ja p6hityyp oli meile n6us moto eest $20 andma. Pakkus v2lja, et magaks 88sel tema juures ja hommikul organiseerib meile motod, mis meid Ratanakirisse viiks. Mis meil muud yle j2i! Nii siis j2imegi sinna kylasse ja elasime kohalikku ellu isegi natuke sisse. 6htul ootasime kyla kaevu juures oma pesemisj2rjekorra 2ra ja kymblesime paljude p6ngerjate uudistavate pilkude all. Kui pimedaks l2heb, siis hakatakse vaikselt magama s2ttima, et p2ikset6usuga 2rgata. Mis sa ikka pimedal ajal teed? Poepidajate pere (p6hityyp oli ka sealt) kutsus meid endaga 6htust s88ma ja meie poolsurnud k6hud said p2ris korraliku s88mingu osaliseks. M2rkimisv22rne on see, et k6igepealt s88vad ainult mehed ja pereema ning alles hiljem s88vad teise satsiga naised.

Uni oli suure v2simuse t6ttu hea. Hommikul l2ks j2lle jamaks. Kohalikud motovennad tahtsid meilt $100 Ratanakirisse viimise eest! Hullumeelne! Teadsime ka, et varsti peaks tulema j6gi, kust saaks ehk paadiga edasi, aga sinna viimise eest taheti $50. Lootusetu olukord. Ei taha nii palju maksta! Jalutame j6eni! T2nasime 88maja ja s88gi eest ning hakkasime k6mpima. J6eni pidi u 10km olema. j2llegi - kohutav, kohutav, kohutav! Meil polnud kyll enam katkist motot koormaks, aga jalad andsid veel eelmise p2eva mudaheitlusest tunda ja syya meil ka polnud ja p2ris kuum oli.
J6e22rsesse kylasse(see oli p2ris suur kyla, kus oli mitu poodi ja mitu kaevu) me siiski j6udsime. Siiski polnud see piisavalt suur, et seal m6ni s88gikoht oleks olnud ja ainuke v6imalus midagi p2ris toidu sarnast saada, oli kylapoest kiirnuudleid ja sprottide sarnast konservi osta. Ka see maitses siis taevalikult. Asusime uurima paadi v6imalust. Leidsime yhe m6nusa vanamehe, kellest saime aru nii, et kusagil on mingi tyyp, kes l2heb samal p2eval paadiga Ban Lungi(Ratanakiri pealinn) ja saab meid peale v6tta. Viis meid siis yhe majakese juurde ja ytles, et siin peab ootama. Ootasime...ootasime...ootasime... ei midagi. Hakkas juba imelik ja otsisime vanamehe yles, et selgitusi kysida. Muidugi olime me valesti aru saanud ja tegelikult m6tles ta, et seal saame me magada ja alles hommikul l2heb paat. Nojah, veel yks kyla88. Seekord panime telgi v2lja yhe platformi peale yles ja magasime seal. Hommikul veel natuke ootamist ja kusagilt ilmuski 6ige tyyp, kes ytles, et $40 eest viib meid 2ra kyll.

Peale mitmetunnist paadis6itu me Ban Lungi muidugi ei j6unud. Aga seal oli vastas kohe yks motovend, kes v2ikse summa eest oli n6us meid 2ra viskama. Ban Lung ehk tsivilisatsioon oli l2hedal. Sellest probleemi muidugi ei tehtud, et meid on 2 ja meil on seljakotid ja lisaks on veel motojuht. Kuidagi pressisime peale ja peale tunnikest k6ige ebamugavamat motos6itu mu elus olimegi kohal. Uskumatu! Seal olid poed, kust sai koguaeg juua osta. Seal olid s88gikohad, kus sai tyhise summa eest p2ris s88ki syya. Seal oli market, kust sai hunnikutes v2rskeid puuvilju. Oi kuidas me seda k6ike hindasime. Olime l6puks peale kolme p2eva ja 150km t6epoolest oma sihtkohta j6udnud!

Ei tea, kas meie teekonna valik, moto ostmine ja muud otsused olid k6ige 6igemad, aga k6ik see, mida t2nu nendele otsustele kogesime, n2gime ja tegime j22vad igatahes v2ga kauaks meelde.