M6nest p2evast Vientianes piisas t2iesti. 5 miljonist Laose elanikust elab seal vaid u 234 000 ja tundub, et tegu on v2ikse linnaga, kus suurt midagi ei toimu - lihtsalt m6nus peatuspaik. J2rgmiseks Vang Vieng. Vientianest oli tyyty ja raske linna suuruse t6ttu v2lja saada ning keegi ei tahtnud meid kohe yldse peale v6tta. Oleksime juba peaaegu kohalikku transporti kasutama pidanud, kui meid yks tore yhendkuningriiklaste paar peale korjas - naine t88tas demineerijana Laoses, Kambodzas ja mees tegi sotsiaalabiprogramme vms Pakistanis. J2lle yks tore ja infokyllane s6it.
Vang Vieng oli pisike j6e22rne kylake seni, kuni selle v6lu avastasid turistid. Praeguseks j22vad juba kohalikud oma arvult v2lismaalastele alla ja peaaegu k6ik linna poed, s88gikohad ja muud teenused on m6eldud ainult turistidele. V2ga huvitavaks ja omap2raseks n2htuseks olid s88gikohad, kus p2evast-p2eva n2idati k6iki hooaegu seriaalist friends. Neid kohti oli seal viie ringis ja pidevalt rahvast t2is. Lauad madalad ja ymber matid-padjad, kus lebotades hypnotiseeritult tundide viisi j2rjest s6pru vaadati. Mis seal salata, endalgi 6nnestus sealviibitud 4 p2eva jooksul oma 20-30 osa 2ra n2ha. :) Teiseks populaarseks tegevuseks oli tubing - traktori sisekummiga j6el allavoolu s6itmine. Kogu m6nekilomeetrise raja ulatuses olid j6e m6lemad kaldad t2is eriti m6nusaid bungalow-stillis baare, kus sai 6lut, mushroom tea'd, happy shake'i ja muud huvitavat lyrpida. Lisaks k6rged hypekad ja k8ied, millega suure kaarega vette swingida - melu kui palju! Iga sellise koha ees olid kohalikud 6ngitsejad, kes viskasid n88ri otsas toika vette ja nii turiste, nagu kalu, pyydsid ja kaldale, enda baari, t6mbasid. K6ik see kokku tegi tubingust p2ris huvitava ja unikaalse kogemuse.
Edasi l2ksime maailma kultuurip2randite hulka kuuluvasse Luang Prabangi linna, millest olime juba palju positiivset kuulnud. Linn oli m6nus - Prantsuse arhitektuuri m6jutused, palju surejoonelisi templeid munkadega, toredad ja elavad kohalikud jne, aga midagi oleks nagu puudu j22nud. Huvitav oli yks hommik kell viis 2rgata ja vaadata, kuidas t2navatel ringi luusivad munkade seltskonna inimestelt elamiseks almusi korjavad.
Maikuu oli juba l6ppemas ja Laoses olime me tegelikult natuke pettunud. V6ibolla oli see sellep2rast, et olime eelnevalt liiga palju jutte kuulnud selle kohta, kui hea, odav ja tore seal on. Tegelikkuses olid hinnad veel k6rgemad kui Kambodzas ja Vietnamis (Hiinast r22kimata) ning kuna olime just nendest naaberriikidest tulnud, ei suutnud Laos enam eriti millegi uuega yllatada. Kuna juuni l6puks on meil Bangkokist kojulennupiletid, otsustasime ylej22nud aja Taile pyhendada. Tegime selgeks, et l2himaks piiripunktiks on Moeng Ngoen ja sinna j6udmiseks on vaja l2bi Sainaybuli (v2ikelinn) ja Hongsa (midagi kyla sarnast) minna. Kokku vaja l2bida umbes 250km. Olime kindlad, et yhe p2evaga j6uame vabalt Taisse, sest hakkame varakult h22letama ja Laose raha, mida oli meil alles minimaalselt, me muidugi viimasest ATM-ist enne taid v2lja ei v6tnud. Sainaybulisse, kust oli veel umbes 110 km piirini, j6udsime kell 12, aga meid sinna viinud autojuht r22kis, et tema teada saavad toda piiripunkti, kuhu me minna kavatsesime, kasutada ainult Laose ja Tai inimesed ja see on yldse mingi v2ike peldik piiripunkt. Ta polnud endas aga t2iesti kindel ja me olime internetist lugenud, et peaksime sealt yle saama kyll. Hongsasse 80 km ja sealt piirini veel umbes 30km. Autosid ei s6itnud, h22letamine ei edenenud. Viimaks tuli yks pisikese kastiga jeep, mis oli juba t2is topitud igast kola ja kohvreid, lisaks seal otsas veel 4 kohalikku. Meie 6nnetuseks tahtsid nad m6lemalt Hongsasse saamise eest 90 000(yle 100 eegu) kippi, aga peale sellist v2ljaminekut oleks meil hakkamasaamiseks veel eriti v2he sularaha alles j22nud. Tegime kurbasid n2gusid ja jaurasime pikalt, aga hinda alla ei saanud. Viimaks n2itasin neile oma tyhja rahakotti, kus oli k6igest 1000 kippi ja lisaks veel 15 eeku. Kroone n2hes hakkas autojuht kohe neid endale p2rima, kuna arvatavasti pidas neid eurodeks v6i dollariteks. L6puks saime kaubale: 5 eeku+100 000 kippi !
Teeoludest polnud meil muidugi aimugi ja arvasime, et paari tunniga oleme kohal ja j6uame piirile (piir lahti kella viieni). Tee (kui seda yldse nii saab nimetada) oli muidugi uskumatult halb - midagi sarnast Kambodza motoseikluse teele, aga p6hja-Laos on v2ga m2gine, niiet sopa ja mylgaste sees tuli s6ita m2gedest yles ja alla. Peale korralikku viietunnist rodeot j6udsime Hongsasse ja pidime 88seks sinna j22ma. Peale 88maja+6htus88ki+hommikus88ki oleks meil j22nud arvatavasti liiga v2he raha, mida piirivalvuritele maksta. Leidsime p2ris odava 88maja ja lugesime raamatust, et seal on veel yks kylalistemaja, kust saab infot Moeng Ngoeni piiriyletuse kohta. Sealt leidsime eest omaniku - eriti m6nusa ja noorusliku saksa vanaproua Monica ja tema ainukese kylalise - Wolfgangi. Neilt kuulsime halbu uudiseid - tollest piiripunktist ei lasta t6esti yhtegi v2lismaalast yle ja sinna on varemgi sattunud r2ndureid, kes on pidanud tagasi p88rduma(teise l2himasse piiripunkti j6udmiseks l2heks 2 p2eva ja oleks vaja palju maksta veel pika paadis6idu eest, lisaks elamine). Veetsime nendega jutustades pika ja m6nusa 6htu ning l6puks sai ka plaan v2lja m6eldud - l2heme ikkagi piirile ja yritame allesj22nud kippide ja 60 eeguga piirivalvurid 2ra osta (neil on meile vajalikud templid olemas kyll, sest varem oli kohalik reisibyroo sarnane asi piisava summa eest turiste yle piiri nihverdanud kyll, aga enam ei tee seda turistide v2hesuse t6ttu). Monica kutsus meid enda juurde veel hommikus88gilegi ja pakkus meile k6ike head-paremat, mida oli just saksamaalt toonud (isegi musta leiba ja juustu!).
H22letamisega j2lle jamasti. Olime vist natuke hiljaks j22nud ja k6ik, kes Taisse 2ri l2ksid ajama, olid juba varakult 2ra s6itnud. Ainuke auto, mis m88da s6itis ja seisma j2i, tahtis j2lle raha! Olime j2llegi sunnitud 5 kroonise k2iku laskma ja k6ik olid 6nnelikud. Nyyd oli meil piirivalvuritele pakkumiseks ainult 100 000 kippi ja 55 krooni alles.
Piiril juhtus see, mis juhtuma pidigi. Mundris mehed kinnitasid k6ik, et sealt ei saa ykski v2lismaalane yle ja meil tuleb kindlalt tagasi minna, nagu just eelmine p2ev olid 3 ameeriklast teinud. Leidsime arvatava p6hityybi ja hakkasime temaga kauplema. 100 000 kipi ja 10 eegu peale k6las korduvalt i can not stamp, you have go back. Mida rohkem kroone juurde pakkusime, seda pikemaks j2id m6ttepausid enne j2rjekordset i can not stamp, sorri 't. Lisaks r22kisime veel, et ylehomme peame Bangkokist koju lendama ja meil on tingimata vaja t2na siit yle saada, kuid ei ole kindel, et ta yldse minimaalse inglise keele oskuse t6ttu midagi sellest aru sai. Kauplesime ja jaurasime 2 tundi ning murdepunktiks oli 100 000 kippi ja 40 krooni. Kutsuti putkasse sisse, k2sti riigist lahkumise kaardid t2ita ja v6eti meie passid, kus symboolselt vahel v2ike kingitus. Templid saime t6epoolest passi ja siis juhtus midagi mystilist - kogu raha anti meile tagasi ja kysiti yhe passi eest 30 bahti, mis on kahe eest kokku umbes 20 000 kippi. J2tsime neile 50 000 kippi ja tegime ruttu s22red, enne kui nad oleks ymber m6elnud.
Siiamaani ei kujuta ette, milles asi oli - maailmas vist ikka on veel tsipake headust alles!
Tai poole peal ei olnud mitte mingit probleemi sellest, et oleme v2lismaalased ja saime paari minutiga ning t2itsa muidu templid passi!
Taisse tulek oli v2ga 6ige otsus. Sellest, kui 2ge siin on ja meie suurest kultuuriSokist kirjutan j2rgmises postituses
Vang Vieng oli pisike j6e22rne kylake seni, kuni selle v6lu avastasid turistid. Praeguseks j22vad juba kohalikud oma arvult v2lismaalastele alla ja peaaegu k6ik linna poed, s88gikohad ja muud teenused on m6eldud ainult turistidele. V2ga huvitavaks ja omap2raseks n2htuseks olid s88gikohad, kus p2evast-p2eva n2idati k6iki hooaegu seriaalist friends. Neid kohti oli seal viie ringis ja pidevalt rahvast t2is. Lauad madalad ja ymber matid-padjad, kus lebotades hypnotiseeritult tundide viisi j2rjest s6pru vaadati. Mis seal salata, endalgi 6nnestus sealviibitud 4 p2eva jooksul oma 20-30 osa 2ra n2ha. :) Teiseks populaarseks tegevuseks oli tubing - traktori sisekummiga j6el allavoolu s6itmine. Kogu m6nekilomeetrise raja ulatuses olid j6e m6lemad kaldad t2is eriti m6nusaid bungalow-stillis baare, kus sai 6lut, mushroom tea'd, happy shake'i ja muud huvitavat lyrpida. Lisaks k6rged hypekad ja k8ied, millega suure kaarega vette swingida - melu kui palju! Iga sellise koha ees olid kohalikud 6ngitsejad, kes viskasid n88ri otsas toika vette ja nii turiste, nagu kalu, pyydsid ja kaldale, enda baari, t6mbasid. K6ik see kokku tegi tubingust p2ris huvitava ja unikaalse kogemuse.
Edasi l2ksime maailma kultuurip2randite hulka kuuluvasse Luang Prabangi linna, millest olime juba palju positiivset kuulnud. Linn oli m6nus - Prantsuse arhitektuuri m6jutused, palju surejoonelisi templeid munkadega, toredad ja elavad kohalikud jne, aga midagi oleks nagu puudu j22nud. Huvitav oli yks hommik kell viis 2rgata ja vaadata, kuidas t2navatel ringi luusivad munkade seltskonna inimestelt elamiseks almusi korjavad.
Maikuu oli juba l6ppemas ja Laoses olime me tegelikult natuke pettunud. V6ibolla oli see sellep2rast, et olime eelnevalt liiga palju jutte kuulnud selle kohta, kui hea, odav ja tore seal on. Tegelikkuses olid hinnad veel k6rgemad kui Kambodzas ja Vietnamis (Hiinast r22kimata) ning kuna olime just nendest naaberriikidest tulnud, ei suutnud Laos enam eriti millegi uuega yllatada. Kuna juuni l6puks on meil Bangkokist kojulennupiletid, otsustasime ylej22nud aja Taile pyhendada. Tegime selgeks, et l2himaks piiripunktiks on Moeng Ngoen ja sinna j6udmiseks on vaja l2bi Sainaybuli (v2ikelinn) ja Hongsa (midagi kyla sarnast) minna. Kokku vaja l2bida umbes 250km. Olime kindlad, et yhe p2evaga j6uame vabalt Taisse, sest hakkame varakult h22letama ja Laose raha, mida oli meil alles minimaalselt, me muidugi viimasest ATM-ist enne taid v2lja ei v6tnud. Sainaybulisse, kust oli veel umbes 110 km piirini, j6udsime kell 12, aga meid sinna viinud autojuht r22kis, et tema teada saavad toda piiripunkti, kuhu me minna kavatsesime, kasutada ainult Laose ja Tai inimesed ja see on yldse mingi v2ike peldik piiripunkt. Ta polnud endas aga t2iesti kindel ja me olime internetist lugenud, et peaksime sealt yle saama kyll. Hongsasse 80 km ja sealt piirini veel umbes 30km. Autosid ei s6itnud, h22letamine ei edenenud. Viimaks tuli yks pisikese kastiga jeep, mis oli juba t2is topitud igast kola ja kohvreid, lisaks seal otsas veel 4 kohalikku. Meie 6nnetuseks tahtsid nad m6lemalt Hongsasse saamise eest 90 000(yle 100 eegu) kippi, aga peale sellist v2ljaminekut oleks meil hakkamasaamiseks veel eriti v2he sularaha alles j22nud. Tegime kurbasid n2gusid ja jaurasime pikalt, aga hinda alla ei saanud. Viimaks n2itasin neile oma tyhja rahakotti, kus oli k6igest 1000 kippi ja lisaks veel 15 eeku. Kroone n2hes hakkas autojuht kohe neid endale p2rima, kuna arvatavasti pidas neid eurodeks v6i dollariteks. L6puks saime kaubale: 5 eeku+100 000 kippi !
Teeoludest polnud meil muidugi aimugi ja arvasime, et paari tunniga oleme kohal ja j6uame piirile (piir lahti kella viieni). Tee (kui seda yldse nii saab nimetada) oli muidugi uskumatult halb - midagi sarnast Kambodza motoseikluse teele, aga p6hja-Laos on v2ga m2gine, niiet sopa ja mylgaste sees tuli s6ita m2gedest yles ja alla. Peale korralikku viietunnist rodeot j6udsime Hongsasse ja pidime 88seks sinna j22ma. Peale 88maja+6htus88ki+hommikus88ki oleks meil j22nud arvatavasti liiga v2he raha, mida piirivalvuritele maksta. Leidsime p2ris odava 88maja ja lugesime raamatust, et seal on veel yks kylalistemaja, kust saab infot Moeng Ngoeni piiriyletuse kohta. Sealt leidsime eest omaniku - eriti m6nusa ja noorusliku saksa vanaproua Monica ja tema ainukese kylalise - Wolfgangi. Neilt kuulsime halbu uudiseid - tollest piiripunktist ei lasta t6esti yhtegi v2lismaalast yle ja sinna on varemgi sattunud r2ndureid, kes on pidanud tagasi p88rduma(teise l2himasse piiripunkti j6udmiseks l2heks 2 p2eva ja oleks vaja palju maksta veel pika paadis6idu eest, lisaks elamine). Veetsime nendega jutustades pika ja m6nusa 6htu ning l6puks sai ka plaan v2lja m6eldud - l2heme ikkagi piirile ja yritame allesj22nud kippide ja 60 eeguga piirivalvurid 2ra osta (neil on meile vajalikud templid olemas kyll, sest varem oli kohalik reisibyroo sarnane asi piisava summa eest turiste yle piiri nihverdanud kyll, aga enam ei tee seda turistide v2hesuse t6ttu). Monica kutsus meid enda juurde veel hommikus88gilegi ja pakkus meile k6ike head-paremat, mida oli just saksamaalt toonud (isegi musta leiba ja juustu!).
H22letamisega j2lle jamasti. Olime vist natuke hiljaks j22nud ja k6ik, kes Taisse 2ri l2ksid ajama, olid juba varakult 2ra s6itnud. Ainuke auto, mis m88da s6itis ja seisma j2i, tahtis j2lle raha! Olime j2llegi sunnitud 5 kroonise k2iku laskma ja k6ik olid 6nnelikud. Nyyd oli meil piirivalvuritele pakkumiseks ainult 100 000 kippi ja 55 krooni alles.
Piiril juhtus see, mis juhtuma pidigi. Mundris mehed kinnitasid k6ik, et sealt ei saa ykski v2lismaalane yle ja meil tuleb kindlalt tagasi minna, nagu just eelmine p2ev olid 3 ameeriklast teinud. Leidsime arvatava p6hityybi ja hakkasime temaga kauplema. 100 000 kipi ja 10 eegu peale k6las korduvalt i can not stamp, you have go back. Mida rohkem kroone juurde pakkusime, seda pikemaks j2id m6ttepausid enne j2rjekordset i can not stamp, sorri 't. Lisaks r22kisime veel, et ylehomme peame Bangkokist koju lendama ja meil on tingimata vaja t2na siit yle saada, kuid ei ole kindel, et ta yldse minimaalse inglise keele oskuse t6ttu midagi sellest aru sai. Kauplesime ja jaurasime 2 tundi ning murdepunktiks oli 100 000 kippi ja 40 krooni. Kutsuti putkasse sisse, k2sti riigist lahkumise kaardid t2ita ja v6eti meie passid, kus symboolselt vahel v2ike kingitus. Templid saime t6epoolest passi ja siis juhtus midagi mystilist - kogu raha anti meile tagasi ja kysiti yhe passi eest 30 bahti, mis on kahe eest kokku umbes 20 000 kippi. J2tsime neile 50 000 kippi ja tegime ruttu s22red, enne kui nad oleks ymber m6elnud.
Siiamaani ei kujuta ette, milles asi oli - maailmas vist ikka on veel tsipake headust alles!
Tai poole peal ei olnud mitte mingit probleemi sellest, et oleme v2lismaalased ja saime paari minutiga ning t2itsa muidu templid passi!
Taisse tulek oli v2ga 6ige otsus. Sellest, kui 2ge siin on ja meie suurest kultuuriSokist kirjutan j2rgmises postituses
1 comments:
Vägev värk!
Post a Comment