Tere. Ester siin taas.

Unustasin eelmises sissekandes 8elda, et Vietnam meile ei meeldinud.
Inimesed seal vihkavad turiste. Vietnami s6da p6hjustas haavu, mis pole t2naseni paranenud ja Ameerika pole eales vabandanud Vietnami ees. Igas turistis n2evad kohalikud vaenlast. Nad oskavad l22ne inimeste ''meeldivat'' k2itumist h2sti 2ra kasutada ja m22rivad neile igast nodi p2he. Turistid enamasti ei kauple palju ning sageli n6ustuvad iga hinnaga, lihtne on nendelt kylmalt raha koorida.
Esimene n2dal Vietnamis oli enam-v2hem talutav, m6istsime m6ne p2evaga, et k6ik kohalikud tahavad meid tillitada ning 6ppisime julmalt kauplema. Teine n2dal oli juba katsumus, vihastasime iga kord kui proovisime midagi osta. Viimastel p2evadel vandusin ma, et ei tule iial Vietnamisse tagasi. Loodus on imeline, aga inmesed.. aiaiai.. Keeruline lugu nende inimestega, nad on raha kohapealt pahaks l2inud. 6udukas.
 
Hiina
 
S6itsime rongiga Guangzhousse ning ostsime rongipiletid Kunmingi. Guangzhous on kaks rongijaama ja loomulikult avastasime v2hem kui tund aega enne meie rongi v2ljumist, et see l2heb hoopis teisest jaamast. Oi meil l2ks 2kitselt v2ga kiireks. V6tsime takso ja tegime juhile selgeks, et ta peab t2ie itsiga nyyd meid teisele poole linna transportima, aga taksojuht tegi seepeale kohkund n2gu ning selgitas kehakeeles, et taksoga ei saa nii kiiresti sinna ja osutas metroo poole. Tuiskasime siis maa alla ning n2itasime piletimyyjale oma rongipileteid, kus oli kirjas, et umbes 40 minuti p2rast lahkub meie rong. Mehel l2ksid silmad suureks nagu t6llarattad ning ta sulges oma putka ja joonistas meile marsruudi. Oi kui halb, me pidime minema kolme erineva liiniga. Lootsime, et ehk rong hilineb natuke ja annab meile paar ekstraminutit, oleme ju ometi Hiinas! 
M6ne pingelise minuti ootasime oma esimest metrood, m6ned veel pigelisemad minutid s6itsime sellega ning nii pea kui meie peatus, lendasme uksest v2lja ning tormasime teise liini peatusesse. 6nneks on metroov6rgustik maa-all ilusti yhenduses ja liini vahetamiseks tuleb k6igest natuke treppidest yles-alla joosta. Aarrrhhhh, tule juba metrooooo.... Ja teise liiniga s6itsime 12 n2rves88vat minutit. Olime veendunud, et me ei j6ua rongile ja piletid maksid terve varanduse!!!
Kolmanda liiniga j6udsime rongijaama, yllatavalt vara, meil oli rohkem kui 10 minutit, et tohutust rahvarohkest jaamast oma rong leida. N2itasime yhele t88tajale oma piletit ning ta osutas n2rviliselt meile suuna kuhu joosta. Veri soontes kees ning me jooksime nii kiiresti kui jalad v6tsid umbes 50 meetrit, viskasime oma suured seljakotid lindile, l2bisime turvav2ravad, kotid selga, kiiresti kiiresti edasi, ei tea kuhu poole??? N2itasime mingile t88tajale j2lle oma pileteid, yles yles yles! Jooksime treppidest elu eest teisele korrusele, 6ue, seal ta oli, meie rong!!! ohh.. me j6udsime 6 minutit varem! Ohh Jumal t2natud! Keeled vestil otsisime oma kupee yles, rong lahkus minuti pealt 21:06.
 
J2rgmisel 88l kell 23:26 saabusime Kunmingi. Peale kesk88d olime juba oma korteris, mille Silver interneti teel oli otsinud. Korteri omanik Shasa l2ks ise reisima ning rentis oma kolme magamistoa, suure elutoa, vannitoa ning kaheosalise k88giga korteri kuuks meile. Ebameeldivaks yllatuses tuli see, et yhe toa oli juba h6ivanud 17 aastane Hiina tydruk Xiao Fo (pubekas) ja teine tuba kuulus ameerka tydrukule, kes kuuks oli v2lja kolinud, aga endiselt renti maksis ja see t2hendab, et tema tuba me kasutada ei saanud. Arutasime Xiao Fo'ga veidike situatsiooni ning selgus, et ka temale oli Shasa lubanud tyhja korterit. Oi kui pahased me olime, saatsime Shasale e-maili ja panime kirja uued tingimused. N6udsime osa raha tagasi ning seda me ka saime. Nyyd on yyr t6siselt odav. juhuu. Oleme v2ga rahul.
 
Kunming on merepinnast 1900 meetrit k6rgemal, seega on atmosf22r siin h6redam. Meil v6ttis terve n2dal, et sellega harjurda. Me ei suutnud eriti midagi teha, isegi lyhike jalutusk2ik oli kurnav.
Silver tegi interneti teel tutvust yhe poolakaga, kelle kaudu ta sai agendi. Aga agendil oli pakkuda t88d vaid yhele meist, tal l2ks vaja mees n2itlejat. Ohhoo, nyyd on Silver n2itleja ja mina koduperenaine. Koristan ja pesen n6usid ja teen syya ja lebotan ja poodlen. Loodan et ehk leian minagi t88d... Ja n6nda on m88dunud meie teine ja kolmas n2dal Hiinas.
Silver ei pea t88tama iga p2ev, aga ikkagi v2hemalt pooltel p2evadel. Sageli 2rkab ta juba kell 6.00 hommikul ning tuleb tagasi 21.00 paksu jumestus kreemi kihi all. T88 on lihtne ja palka saab h2sti. Umbes 8 tunnise t88p2eva jooksul peab n2itlema umbes 30 minutit, peamiselt tuleb oodata. Nii ta seal l88b aega surnuks teiste samasuguste n2itlejast v2lismaallastega vesteldes.
 
Xiao Fo leidis yksp2ev internetist pakkumise, instruktoriga liuglangevarjuga lennata. J2rgmine p2ev me siis juba l2ksimegi. Kanadalane Mike (tema oli lennu instruktor), tema Hiinlasest naine Jenny, Californiast p2rit Joseph (tema oli Mike'i 6pilane), Xiao Fo, Siler ja mina. S6itsime linnast v2lja m2gedesse ning kui olime dziibiga poolde m2kke j6udnud hakkas kapoti alt suitsu immitsema. Mingi juhe l2ks k2rssama, Mike vandus r2medalt, putitas autot natuke ja s6it j2tkus. J6udsime tippu ning Silver oli esimene julge kes lendu l2ks, nad olid 6hus 40 minutit ning maandusid ilusti samas kohas kust lendu t6usid. Xiao Fo l2ks j2rgmisena, kahjuks nad ei leidnud t6usvaid 6humasse ja 10 minuti p2rast maandusid p6llul. Joseph ja Jenny l2ksid neid dziibiga 2ra tooma ja mina ja Silver m2ngisime nii kaua m2e tipus malet. Me ootasime yle tunni ning siis nad saabusid, jala. Auto l2ks katki.
Siis oli minu kord, tuul oli tugevnenud ning vari kiskus meid maast lahti, t6usime k6rgele ja maapind j2i kaugele kaugele alla. Mul oli hirm naha vahel ja umbes 10 minutit ei julgenud ennast liigutada. Siis aga harjusin 2ra ning palusin Mike'il natuke trikke ka teha, siis ta keerutas meid m6nusa inertsiga nii et ma t2iest k6rist kiljusin, see oli mu lemmik osa. Tuul oli aga liiga tugev, et m2etipus maanduda ning me pidime ka p6llul maanduma (olime 6hus 50 minutit). 6htu oli saabumas ja Joseph ei saanudki see p2ev lennata. Teised jalutasid alla katkise auto juurde ja proovisid sellega m2est alla s6ita, aga kahjuks nad ei saanud yhest pisikesest t6usust yle ning j2id meid auto juurde ootama. Mina ja Mike pakkisime langevarju kokku (selleks ajaks oli kamp kylaelanikke meie ymber kogunenud) ja peatasime maanteel yhe dziibi, millega m2kke s6itsime. Korjasime teised peale ning s6itsime l2himsse linna ja tulime kuuekesti yhe taksoga Kunmingi tagasi. Oli vast v2sitav p2ev.
 
M6ni p2ev tagasi tuli meile yks inglane Tim kylla, kellega ma 2 kuud tagasi Malaisias tutvusin. K2isime koos karaoket laulmas ja j6ime 6lut, eile vaevlesin pohmelli kyysis. Plaanin Timiga koos Laosesse matkama minna ning Veebruari keskpaigas saan seal loodetavasti Indreku ja Kadriga kokku. Ma veel veenan Silverit, et ta ka tuleks, temast on vist saamas t88narkomaan (see oli nali).
T2na hommikul lendas Xiao Fo tagasi oma koju ida poole. Korter j2i kohe palju tyhjemaks. Ta on v2ga armas tydruk, Hiina standardite kohaselt liiga pikk (178 cm) ja v2ga tark, aga pube tal m8llab.
 
Peatse kirjutamiseni siis...
Esteeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeer