Kylalisesineja sissekanne

Yletasin Vietnami piiri 20. detsembril ning suundusin piirile l2imasse linna Ha Tien'i. T2navad olid puhtamad kui Kambootsas ning inimesed mitte nii s6bralikud ega uljad. K6ndisin m88da t2navaid oma seljakotiga otsides kohta kuhu see p2evaks j2tta, et ise edasi tuiata, sest buss Saigoni linna lahkus alles 6htul. Kohalikud inglisekeelt ei m6istnud, seega ei saanud ma hotellides ennast eriti arusaadavaks teha, proovisin kyll igati k2tega vehkides ytelda, et tulen kotile m6ne tunni p2rast j2rgi, kuid polnud tolku. L6puks l2ksin turismiinfosse, kuhu oma koti sain maha panna ning ylej22nud p2eva jalutasin niisama ringi. Ostsin turult Vietnami riisikoristamis kybarakese, selle mida pooled kohalikud naised siin kannavad. Olin kuulnud, et Vietnami inimesed tahavad turistidelt t2iega raha v2lja pumbata ning seega umbusaldasin juba siis k6iki kohalikke. Kauplemine mul kohe yldse ei 6nnestnud, kuigi Kambootsas olin vana proff. Tegin t2naval yhest vanaemast tema lapselapsega pilti ning nad kysisid viipekeeles kas nad saaksid selle pildi endale, siis jooksin k2pet kuskile fotopoodi ja lasin pildi paberile, umbes 20 min p2rst olin tagasi ning tegin nii vanaema kui lapselapse v2ga 6nnelikuks.
Buss millega Saigonisse s6itsin oli vana kolu, lootsin, et see on selline buss, kus ikka m6nusasti magada saab ning mille toolide asemel on voodid, aga ei. Magada kohe yldse ei saanud. Bussis oli v2ga v2he inimesi ning v6isin m6nuga laiutada, aga ikkagi, see raualogu kolises ja rappus mis hirmus ning aken loksus pidevalt lahti ja istmed olid k6vad ning kui buss kell 4 hommikul Saigonisse j6udis olin ma nii unine, et ei suvatsenudki veel bussist lahkuda vaid magasin veel m6ne tunni seal koos osade teiste kohalikega.
2rkasin ning suundusin hotelli otsinguile, eriti ei viitsinud otsida, t2iega v2sinud olin. K6ik hotellid olid yyratult kallid, kui Kambootsas maksin oma toa eest maksimaalselt 5 dollarit, siis k6ige odavam hotell, mis mul 6nnestus Saigonist leida oli 12 dollarit. Suva, v6tsin selle ja magasin l6unani, s6in hommikust ning s6itsin lennujaama Silverile vastu. Tuks tuks tuks tegi mu syda "mmm-mma olen nii elevil juhuuhuuu" ja kuna ma molutasin oma hommikus88giga siis ma j2in nats hiljaks sellele lennule ning saabuvate lendude v2ravasse j6udsin umbes 20 min p2rast Silveri lennu maandumist. Lohutasin ennast m6ttega, et tal l2heb kindlasti aega, et oma pagas k2tte saada ja passi kontroll l2bida. Ohh aga ma ootasin nii kaua, kui poolteist tundi oli m88das siis olin veendunud, et ta suutis selle 20 min jooksul juba ruttu ruttu saabuda ja n2hes et mind pole vastas linna 2ra s6ita. Otsustasin, et ootan veel pool tundi. Ei l2inudki palju yle 5 minuti kui lennujaama h2maratest ustest astus v2lja n2ssakas habemik Silver, ohh seda r66mu ja pidup2eva, jooksin talle kohe sylle, niiiii tore. tuks-tuks-tuks-tuks tegi mu syda suurest r66must!
Saigoni linna me kauaks ei j22nud, juba j2rgmise p2eva 6htuks ostsime avatud bussipiletid Hanoisse. Avatud pilet seep2rast, et me ei pidanud s6itma kohe otse Hanoisse vaid mingisse vahepealsesse linna hoopis ja v6isime olla seal nii kaua kui tahame ja siis anname bussifirmale teada umbes yhe p2eva enne kui j2rgmisse linna suundume ning v6ime seal olla kaua tahame ja selliseid peatusi v6isime teha vist mingi 3.

Soodsama bussipileti saamiseks pakuti meile v6imalust aidata kohalikelt lastel veidi inglise keelt harjutada. Loomulikult olime kohe n6us. Meid s6idutati motobaigiga pisikesse keelekooli. Meid v6ttis vastu agar Hiina vanamees, kes head ingliskeelt k6neles. Ta pani meid kohe ukse juurde pisikese laua taha istuma, r22kisime veidi m6ttetutel teemadel ning varsti hakkasid ka 6pilased kohale tilkuma. Vanamees k2skis k6ikidel meile "good evening teacher" ytelda ning tervitasime siis j2llei vastu. See kestis oma 20 minutit ning igas vanuses lapsi tuli juurde ja juurde. Siis hakkas tund pihta, Silver sokutati kohe teisele korrusele 2ra, vanemaid lapsi 6petama ning mina j2in esimesele korrusele pisikeste nagadega. Seisin siis seal tahvli ees ning mulle suruti kohe mikrofon pihku ning k2sti lastega tutvust teha, individuaalselt. Kysisin siis k6ikidelt nime (mille h22ldusest ma midagi aru ei saanud) ning vanuse (5-8a). Hiina vanamees n2itas mulle siis ette mida ma edasi tegema pean. H22ldasin tahvlilt s6na ning klass karjus kooris selle mulle vastu ning siis n6nda kolm korda iga s6naga. Varsti suunati mind aga k6rval klassi. Seal olid 9-11 aastased lapsed. Nendega k2is siis 6petamine sama moodi, h22ldasin aga s6na ette ning nemad panid kooris vastu. Siis kysisin lihtsa lause nende samade s6nade kohta ning nemad vastasid. Loomulikult need 6pilased kellega ma parasjagu ei tegelenud jagelesid oma asjadega ning kui nendega pahandasin j2tkus laterdamine poole minuti p2rast vana viisi. Vahetund. Saime oma pisikese laua taga Silveriga siis kokku ning muljetasime. Ohh, kui minul oli enam-v2hem normaalne kogemus, siis vaeseke oli t2itsa shokis. Silver ytles, et teda oleks justkui keset pronks88d t2navale visatud, yhes k2es pulgakomm ning teises maisit6lvik. Yks poiss ladus lauale kolm kahe-liitrist coca pudelit, yks s6i nuudlisuppi, mingi plika k6ndis klassis ringi ning pl2rises telefoniga, yks kaak pani jalad laua peale, k2ed kuklasse ning h22litses lihtsalt "blaaa-blaaaaaa-bla-blaaa". Vaid yks 6pilane olevat teda kuulanud. Kui minu klassis sai ilusti ka ilma mikrofonita hakkama, siis tema klassis polnud isegi sellest kasu. Yleyldse mida n2itab see, et 6petajal peab mikrofon olema (klassiruumid olid v2ga v2ikesed ning 6pilasi oli alla kahekymne)?
Teine tund oli mul taas nende pisut vanemate lastega ning seekord palusin neid tahvli ette lihtsat dialoogi pidama. Kes aga oma kohal istus pl2rises naabriga, 6nneks siiski dialoogi teemal. See klass oli suhteliselt aktiivne, nad k6ik soovisid v2ga tahvli ette tulla, et aga saaks mikrofoni sisse r22kida. Varsti suunati mind tagasi nagade klassi, j2lle h22ldasin tahvlilt s6na ning nemad panid kooris vastu. 6nneks 6ppisid nad parasjagu loomi ning lihtsalt s6nade h22ldamise asemel hakkasin ma imiteerima lomade h22litsusi ning liigutusi ja nemad arvasid. Siis muutus pisikeste jaoks tund kohe l6busamaks. Silveril m88dus teine tund m2rksa edukamalt, seekord olid tema 6pilased 15-16 aastased ning nendega sai isegi lihtsakoelist vestlust pidada. Ta lasti 6pilastel j2rjest endalt kysimusi esitada ning ykski kysimus ei tohtinud korduda. Kiiresti l6ppesid aga p2he 6pitud kysimused otsa ning siis olid 6pilased plindris ning pidid ise uusi koostama hakkama. K6ige keerulisem kysimus, millega lagedale tuldi oli "what is the difference between your country and Vietnam?". Muljet avaldav.
Higist n6retavad ning omadega l2bi, suundusime bussi peale. Silver tuletab kahetsusega meelde kuidas p6hikoolis oli temagi klass kooli k6ige ulakam ning naudinguga vaatsaid nad kuidas yks 6petaja teise j2rel end kehtestada ei suuda ning alla annab. Algas bussis6it.

Esimene peatus Nha Trang. See on ilus linn tyypiliste unelmate randadega. Linn on yhelt poolt 22ristatud l6pmatu liivarannaga mille helesinises vees m8llavad suured vahutavad lained. Saabusime Nha Trangi vara hommikul ning esimese tunnikese peesitasime rannal ja ootasime, et linn eluvaimu sisse saaks ning putkad lahti teeks. Silver k2is esimest korda oma reisi jooksul ujumas, sellest ei tulnud suurt midagi v2lja, lained allutasid ta. Kusagil mujal Vietnamis ei ole rohkem vene turiste kui seal, sest paljud turismibyrood olid suunitletud just neile: suured venekeelsed plakatid ning spetsiaalsed venekeelsed sukeldumiskursused. Alati oli naljakas nii tuttavaid karaktereid kohata, vene turisti tundsime 2ra v2hemalt 50 meetri pealt. Kusjuures ka soomlasi oli naljakas kohata, juba Saigonis valmistas meile suurt 2ratundmisr66mu uimerdav blondiinide perekond.
J6uluaeg oli juba k2es, 23 detsember, ning ma n6udsin, et me peame eriti nunnu ja rahuliku koha leidma et j6ulu6htu pyhas rahus veeta. Esialgu tahtsime yksiku saare peale s6ita, aga kuna paadimeest ei leidunud ja turismibyrood tahtsid meile ainult v2ikseid kolme saare ringreisi pakette myya, siis rentisime hoopis mootorratta ning pakkisime vajamineva kraami minu seljakotti ning ebavajaliku j2tsime Silveri kotiga mootorratta laenutusse, s6itsime tiiru turul ning ostsime 6tus88gijagu puuvilju kaasa (seegi oli paras jant, igalpool yritati meilt koorida topelt hind, aga 6nneks Silver suudab kehastuda turumutiks ning paneb myyjatele kangekaelselt vastu, l6puks me ei saanudki nii kibedalt yle) ja p6rutasime linnast v2lja. Hirm oli mul kyll alguses naha vahel, ma ei usaldanud Silveri s6iduoskusi ning turtsusin ja nurisesin pidevalt, siis aga saavutasime mingi koost88, et mina annan talle teada kui tagant mingi suurem kamass v6i buss tuleb ja siis tema t6mbab tagasihoidlikult tee 22rde 2ra. Kohati v6ttis selline s6it seest natuke 66nsaks kyll, vahepeal kiskus p2ris m2giseks ning sinka-vonka s6itsime oma logu motikaga, mille spidomeeter ei t88tanud ja millel oli vaid yks n2ru logisev peegel, vasakul k6rgus kaljusein ning paremal pisukese tee 22ristuse taga 30 meetrit all laius m2slev meri. 6nneks maantee ise oli h2sti lai ning sile, t6en2oliselt kogu Vietnami k6ige parem tee.
Marja ja Triin, keda Kambootsas kohtasin olid andnud mulle hea maakaardi Kambootsa, Laose ja Vietnami kohta. Selle kaardi abil leidsime poolsaare kus telkida soovisime. S6itsime siis sellel poolsaarel ning otsisime m6nusat randa, kiskus juba h2maraks ning p2ris jahe oli motikaga s6ita, aga meie j6udsime v2lja kuskile Hyundai tehasesse. Sellest s6itsime siis m88da ning pisuke rada viis meid yhest armsast kylast l2bi ning l6puks panime telgi pysti kahe hotelli-ala vahele randa, palmi alla. Imelik kyll, et sellises kohas hotellid olid. Kahjuks Silveri telk oli m6eldud yhele inimesele, aga see meid ei heidutanud, tegime l6ket, k2isime pimedas ujumas ning s6ime puuviljasalatit Eesti kondentspiimaga, mille mu kukununnu 6de Anna lennujaamas kotti poetas ning pugesime telki, panime yksteisele jalad n2kku ja magasime hommikuni.
Hommikul soovisime yksteisile h2id j6ule ning j2tkasime teekonda, s6ime hommikust selles armsas kylas, mille eelmisel 6htul olime l2binud ning suundusime j2rgmisele poolsaarele. Teepeal n2gime palju meeletult ilusat loodust ning kolme ilusat v2ikelinnakest, k2isime turul ja ostsime baguette (prantsusep2rased saiad, mida Vietnamis k6ikjal myyakse) ja k88givilju ja nuudleid ning meeldivaks yllatuseks oli see, et myyjad ei yritanudki meilt rohkem raha koorida nagu see reeglina mujal Vietnamis oli. Turistide petmine on vietnamlastel veres, yheskoos on neil inetu vanden6u, isegi v6hiv66ras veitnamlane on valmis oma kaasmaallast selles petut88s toetama ning n2item2nguks suurema summa v2lja k2ima, et turist sama teeks, p2rast salamahti poetab myyja talle loomulikult yleliigse raha tagasi.
J6ulu6htuks valisime ideaalse paiga, meid ymbritsesid okaspuud ning olime suhteliselt eraldatud kohas, imeilusal liivarannal ja 6htup2ike paistis me palgeile, vaatasime p2ikeseloojamgut ning tegime l6ket. Vahepeal tuli yks taadu meiega juttu puhuma, seletas seal oma veerand tundi midagi vietnami keeles ning kohendas oma kergelt tossavat l6kkeaset, mis meie l6kkeplatsile l2hedal oli, kes teab mida ta seal oksahunniku all kypsetas, kui yldse kypsetas. P2ike loojus, oli pime, ma valmistasin l6kkepeal suppi (silveril on yks plekkkauss kaasas) ja silver grillis baguette ning toppis need t2is juustu ja k6ksugu head v2rsket kraami. S6ime siis kaks kausit2it suppi, mis oli mmmm-hhmmm kui hea ning kumbki veel MMMM-HHMMM kaks baguetti ja viskasime n2ppe kes t2na 88sel 6ues magab, sest kahekesti oli ikka veits kitsas kyll telgis. Mina kaotasin ja magasin siis telgi k6rval s22sev6rgu all, mis oli t2pselt sama hea kui telgis sees magada. Hommikul 2ratas meid mingi paat, selles oli kaks poissi, yks juhtis paati edasi-tagasi ja teine tagus trummi ja nii nad seal siis tegutsesid. Me pistsime seepeale yhed baguetid vatsa ning alustasime s6itu tagasi Nha Trangi linna poole. Umbes kahe tunniga olimegi tagasi linnas, viisime mootorratta tagasi laenutusse, v6tsime kotid ning broneerisime 6htuks bussi kohad Hanoi poole, tolknesime veel linnas ning s6ime taimetoidu restoranis mis Silverile t2iega meeldis, lasime oma riideid pesta ning 6htul hakkas siis see pikk teeond pihta.
Otsustasime et s6idame otsejoones Hanoisse ja ei hakka rohkem peatusi tegema vahepeal, sest plaan oli Hiina viisad teha ning siit Vietnamist uttu t6mmata. Buss tegi vahepeal kyll kuueks tunniks peatuse Hue linnas. Seal laenutasime jalgrattad ning v2ntasime turule. Tee peal s6itsime veel l2bi meeletu tsitadelli, mille sees oli h2sti armas linnaosa. Veetsime veel yhe 88 bussis ning hommikul olimegi Hanois. Ohhoo bussit2is turiste saabus pealinna, me olime kohalike motobaigivendade ja taksojuhtide peamine sihtgrupp. Enne kui me bussist v2ljagi astusime tegi yks kohalik turisminduse-tyyp meile selgeks, et mitte mingil juhul ei tohi me n6ustuda yhegi hotellipakkumise ega transpordiga, k6ik turistid pidid ainult temale j2rgnema ja tema organiseerib meile tasuta transpordi bussibyroosse kuhu millegip2rast pidime minema.
Turistid ja nende pagasid litsuti siis k6ik kahte minibussi ning autojuht viis meid hoopis hotelli, siis tegime k2te ja jalgadega autojuhile selgeks, et ta pidi meid hoopis sinna bussi-byroosse viima ning eitea kust ilmus v2lja see sama turismi-tyyp meie bussist ning vihaselt k2skis autojuhil meid 6igesse kohta viia. Poole s6idu pealt ilmus meile minibussile kaass6iduk, mootorratas nahktagis vennikesega, kes l2bi avatud akna tegi meie autojuhiga vietnami keeles mingi diili ning juht viist meid taaskord mingisse hotelli ja ypris pahaselt vaatasime me k6ik talle sellepeale otsa ning l6puks ta viis meid siis 6igesse kohta, mille peale pooled turistid veel turtsusid ja s6imasid, kuna nad arvasid, et me oleme taas vales kohas, aga see vale koht oli hoopis 6ige, aga see 6ige koht oli ka ikkagi vale, sest seegi oli tyrismi-byroo-hotell ning meid yritati siis veenda, et me seal 88biksime. Iseenesest toad olid seal ilusad, aga kallid. Otsisime odavama hotelli, kus tuba oli natuke r2situd olemisega, aga k6ik vajalik siiski olemas. Hanois oli kylm, 15 kraadi ehk, taevas sombune ning meeleolu rusuv.

Suundusime Hiina saatkonda viisasid taotlema. Aga seal tuli v2lja, et mingite muudatuste, uute eeskirjade t6ttu, ei anta Hanoi saatkonnas turistidele enam viisasid, k2sti Saigonisse minna. See oleks olnud meeletult aega n6udev (bussiga l2heb sinna kaks 88p2eva + viisa ootamine ja tagasi Hanoisse s6it) ning kulukas. Proovisime j2rgmine p2ev Hanoi saatkonnas uuesti, kuid asjatult. Siis p88rdusime turismibyroosse ning taotlesime express viisad, kuna aastavahetuse t6ttu pidanuksime tava viisat ootama liiga kaua. Kahjuks v2ljastati turistidele Hiina viisaid ainult yheks kuuks, aga pidime sellega leppima. S6itsime muretult Hanoist minema Nin Bin'i (h22ldus) nimelisse v2ikelinna ja veetsime sealses imeilusas looduses m6ne p2eva ja s6itsime esimesel Jaanuaril tagasi pealinna, et passid k2tte saada. Meie suureks kurvastuseks ei olnudki viisasid yldse tegemisele saadetud, sest saatkond ei oleks j6udnud neid ikka esimeseks Jaanuariks valmis, paar p2eva oleks lisandunud riikliku pyha t6ttu. Turismibyrool polnud aga meie mobiili numbrit ja nad ei saanud saatkonnale n6usolekut anda. Kuna minu Vietnami viisa kehtis veel vaid n2dala (7. jaanuarini), siis l2ks meil ajaga v2ga napiks, pidime endiselt maksma express viisa eest, kuid passid pidime saama nyyd siis n2dal hiljem kui alguses plaanitud. Andsime turismibyroo t2dile oma numbri ning leppisime kokku, et meie l2heme p6hja Hiina piiri l2hedale pisikesse Sapa linna ning tema saadab passid meile kaheksandaks jaanuariks postiga j2rele. Sellisel juhul oleksime me saanud piiri yletada yks p2ev p2rast minu Vietnami viisa aegumist. Ohh meil oli Hanoist juba kopp pikalt ees ning sama p2eva 6htul s6itsime rongiga p6hja.
Sapa on ilus m2gi-linnake, Vietnami p2rl. Samas see on kuurort ning seet6ttu hotellid ning toit kallim. Meil oli hea meel, et terve n2dal veel ees nii imelises paigas, isegi p2ike paistis seal iga p2ev. Jalutasime m2giteedel riisip6ldude vahel, jantisime h6imu naistega, kes k6ksugu nodi myysid ning saime paar head restoranikogemust. 5. jaanuari hommikul helistati turismibyroost, probleem viisadega, peame Hanoisse tagasi s6itma, et isiklikult saadikuga kohtuda. Taaskord terve 88 rongis6itu ning varahommikul pimedas istusime juba masendavas Hanois turismibyroo ukse taga. Selgus et polegi mingit konkreetset saadikut ning meil tuleb lihtsalt Hanoi saatkonda minna ja seal viisa taodelda. Juba vastust ette teades l2ksime saatkonda ning tulime sama targalt tagasi. Ei j22nud muud yle kui osta kallid lennupiletid Hong Kongi. S22rane v2ljaminek oleks olnud raske hoop minu eelarvele, millest juba niigi puudu tuli. Silver aga ulatas mulle kokku volditud paberi ja teatas, et peab mulle p2ev varem synnip2eva kingi andma, ja paberile oli joonistatud lennuk nimega Silver Airways ning kirjas oli, et "Voucher lennule Hanoi - Hong Kong 7. Jaanuar. Voucher ei ole tagastatav". Ohh seda Silverit kyll. Minu synnip2eval maandusime Hong Kongis, s6itsime otsejoones lennujaamast metrooga Hiina piirile, l2ksime seal siis viisasid taotlema. Sealt ruumist kust k6ik ylej2nud inimesed viisasid taotlevad, juhatati meid mingise putkalaadsesse ruumi ning hetkeks tekkis tunne, et j2lle on mingi jama k2sil, aga siis istusime aga maha, t2itsime blankeedi, panime kastikestesse ylbelt kirja, et soovime viisat kolmeks kuuks ning topeltsisenemisega ja ootasime kaks tundi, saime viisad ning yletasime piiri. VIIMAKS OMETI HIINAS!

Suured t2nud k6igile, kes v6tsid vaevaks mu memuaare lugeda,
Ester-Helena Aua