64.p2ev (25.04) - mis sitt see veel on? - see on sitt!

Oleme nyyd siis juba Kambodzasse j6udnud! Tore, et l6puks Vietnamist 2ra saime, kuna need kohad kus me k2isime, ei vastanud p2ris meie ootustele - enamus hindu olid k6rgemad kui Hiinas, v2ga paljud kohalikud on ainult raha peal v2ljas ja yritavad sult v6imalikult palju v2lja petta, sest valge inimene v6rdub neile loomulikult ju rahamasinaga. Paljud kohad, kus on t6siselt ilus ja palju muud 2gedat, on tehtud nii turistikateks, et v6imatu on leida tavahinnaga kaupu v6i s88gikohti ning pole eriti tahtmist sinna kauemaks peatuma j22da. Muidugi oli ka palju positiivset, mille parimaks n2iteks on enamus inimesi, kelle ainsaks eesm2rgiks ei ole raha ja kes tahavad sinuga lihtsalt tutvuda, inglise keelt harjutada ja on muidu toredad :) Tegelikult me ei n2inudki Vietnamis eriti palju. V2iksematesse kohtadesse ei sattunudki, kuna transpordiga on seal suht kehvasti - pikemaid vahemaid s6idavad ainult turistibussid, millele peab pileti l2bi reisibyroo ostma ja mis s6idavad ainult suurtemate turistikeskuste vahel. Nende bussidega s6idavad ka kohalikud, kuna teisi pikamaabusse ei ole lihtsalt olemas.





Piiriyletus l2ks probleemideta - 25 dollari ja 5 minuti eest kleebiti passi kuuajaline viisa ja astu aga yle piiri. M6tlesime kohe, et teeks 6ige h22letamisega proovi ( Vietnamis me isegi ei yritanud, kuna teedel ei liikunudki praktiliselt selliseid autosid, kes su peale saaks v6tta ja kui isegi oleks keegi peale v6tnd, siis oleks ta meilt ka kindlasti raha n6udnud). T6stsime k2ed ja meie yllatuseks j2i esimene auto seisma, mille juht oli lahkesti n6us v6tma meid kasti, mille kogu p6randat kattis s6nnikukiht. M6nekymne kilomeetri p2rast teatas juht: i go home ja j2ttis meid edasi h22letama.



J2rgmiseks korjas meid peale mingi kohalik rahaboss oma Lexuse maasturiga. Kuna varsti oli 6htu k2es ja hakkas paduvihma sadama, viis ta meid kusagile kylalistemajja, mis osutus ka orbudekoduks ja mille pidajad (paks ameeriklasest vanamees ja tema khmeeri abikaasa) arvasid, et olime nende juurde vabatahtlikeks tulnud.


J2rgmisel hommikul asusime teele Sihanoukville`i poole, mis oma paradiisirandade ja troopiliste saartega pidi olema Kambodza parim puhkekeskus vms. H22letades saime aru, et meil ei olnud eelmisel p2eval lihtsalt vedanud, vaid et p8idlakyyditamine siin on taevalik, sest inimesed on lihtsalt nii m6nusad ja head. Tol p2eval s6itsime kahe v2iksema autoga ja nelja veoauto kastis. Kui h22letades s6idab m88da tyhja kastiga veoauto, siis juhtub yliharva, et see seisma ei j22. Ja kastid on parimad kohad s6itmiseks yldse - vuhiseme tuule k2es l2bi kylakeste, lehvitame kohalikele, kes ei saa kohe yldse oma pilke kastilt ja vastame p6ngerjate hello`dele. Vahetevahel juhtub, et auto peab korraks seisma j22ma, sest t2iesti syydimatult t8llerdavad keset teed lehmad. M6ned kohalikud s6idavad hobustega ringi...

Autode (v6i siis muude meile tundmatute s6iduvahendite) kastides ja katustel reisimine on yldse v2ga popp. T2iesti tavaline on pilt, kus auto kast on t2is topitud kaste ja igast muud kola ning selle kuhja otsas on ilma liialdamata yle 20 inimese. V6i siis mootorrattad, mis veavad enda taga yliv2ikest rahvast t2is topitud kasti.

Ma lihtsalt pean mainima, et selle kirjutamise hetkel (ma kirjutan k6ik ennem vihikusse ja siis blogi) s6idame me veoauto kastis suure kopa otsas ja tunneme ennast kunnidena. Kohe hakkab paduvihma sadama!

Niisiis j6udsime me Sihanoukville`i transpordi eest mitte midagi maksmata! V2ikeste autode juhid oleks nagu peale s6itu kuidagi kysiva n2o teinud(neid oli ainult 2), aga veoautode juhid on igatahes ylim6nusad ja neil pole ju yldse vahet, kas s6idavad tyhja kastiga v6i kolme jorsiga seal kastis. 6htu oli k2es ja 88maja otsides leidsime juhuslikult hotelli, kus ees lehvis toredasti sini-must-valge. L2ksime sisse ja selgus, et selle omanikud on 3 eestlast, kellest yks ka seal oli( internetist olin lugenud, et mingid eestlased avasid sealkandis mingi hotelli, aga polnud aimugi, kus see t2psemalt on). Kahjuks oli hotell p2ris n2otu ja kallis ning pealegi oli omanik selline tyypiline Eesti loru, kes meile isegi eestlase soodustust ei teinud. Kerge pettumus.

Leidsime hoopis palju hubasema ja odavama kylalistemaja, mille baaris istudes oli meil t6siselt huvitav ja v2ga infokyllane 6htu. Alguses istusime kolmekesi ning mingi hetk tuli meie juurde jaurama yks tore, aga p2ris purjus kohalik. Peagi selgus, et see polnud mingi lihtne sell, vaid koha omanik, kes meile kohe 6llesid hakkas v2lja k2ristama. 6htu oli pikk ja ta j6udis meile p2ris pikalt oma elust ja yldse elust Kambodzas r22kida. Kuulsime lihtsalt nii palju selliseid fakte nende elu ja kultuuri kohta, mille peale suu lihtsalt lahti j2i ning hakkas vaikselt p2rale j6udma, kui teistsugust elu v6ivad inimesed elada, millised v22rtused nende jaoks olulist rolli m2ngivad ja kuidas nad igap2evaseid asju n2evad sellise nurga alt, mille alt meie ei ole suutelised neid n2gema. Me oleme t2iesti teises maailmas.

Ta lugu oli umbes selline:

Syndis ja kasvas yles vaeses peres, aga 6nneks leidsid vanemad talle rikka naise(seaduse j2rgi tohib siin omada ainult yhte naist, aga kui sul piisavalt raha on, et veel n2iteks kolmele naisele maksta, siis ei ytle keegi midagi halba (peale oma naise, kes v6ib natuke tigedaks saada)). T88tas palju aastaid kuupalgaga, mis on eurooplastele p2evapalk, selle nimel, et kunagi avada oma kylalistemaja ja restoran. Peale mitut aastat rasket t88d ja ehitamist sai ta unistus l6puks t6eks. 2ril l2ks h2sti, aga tyyp ei osanud seda h2sti 2ra kasutada, vaid hakkas hoopis yha enam ja enam jooma. Praegu on ta juba 6 kuud j2rjest iga p2ev umbes 20liitrit 6lut joonud. Ta on 24, tal on ka laps ja ta naine vihkab teda - vot selline elu.

Vahepeal tulid sinna veel 2 eestlast (kes olid uskumatult m6ttetud), kes kuulsid t2navalt eesti keelt ja kes pidid samas kohas kokku saama yhe rootslasega, kellega koos see baariomanik ongi 6 kuud joonud(segane v2rk!?). Nii see peategelane tegigi meile k6igile yha uusi ja uusi 6llesid v2lja ja lubas surmt6siselt, et j2rgmisel p2eval ei joo ta enam mitte yhtegi klaasi 6lut. Oma kavatsuste t6siduse n2itamiseks tegi ta meiega diili: kui ta peaks j2rgmisel p2eval kasv6i tilga 6lut jooma, siis v6ime meie j22da sinna tasuta nii kauaks kui tahame. Lisaks tasuta s88gid-joogid.

Kahjuks lahkusime me j2rgmine p2ev, kuna r2pased rannad, kallid hinnad ja turistihordid ei suutnud meid seal linnas kauem kinni hoida.

aa...yks p2ev hakkas Tauno r22kima mingi suvalise vene tyybiga ja selgus, et ta oli 3 aastat Eestis elanud ja puterdas isegi eesti keelt. jee!

Lahkudes ei j6udnud me isegi h22letama hakata, kui meie k6rval peatus v2ike Toyota ameerika noormehe ja tema kohaliku neiuga, kes pakkusid meile kyyti otse sinna kuhu tahtsime - pealinna, Phnom Penhi. S6ites selgus, et see ameeriklane oli h2mmastavalt tark ja suure silmaringiga ning on Phnom Penhis elanud umbes 9 kuud. Kuulsime j2llegi palju jahmatamapanevaid lugusid ja fakte Kambodzast ja paljust muust. V2ga hariv s6it!


Mul on t6siselt kahju, et mu kirjutamis- ja kirjeldamisoskus ei ole piisavalt heal tasemel. Tahaks pikemalt kirjutada sellest unikaalsest riigist, siinsetest soojadest inimestest, loodusest, vaesusest ja paljust h2mmastavast, aga pole yldse kerge m6tteid s6nadesse ymber panna. Lugege Tauno blogi, tal tuleb kirjeldamine palju paremini v2lja.


Yritan anda mingisugust ylevaadet sellest, mis siin on kunagi toimunud ja toimub praegu:

• 8-15 sajandil oli Kambodza v6imsa Khmeri impeeriumi koosseisus( see h6lmas ka suuri alasid Birmast, Taist, Laosest ja Vietnamist). Sellest ajast p2rinevad k6ige v6imsamad saavutused arhitektuurist, sealhulgas ka osaliselt s2ilinud hiiglaslik(u 200km2) templite kompleks, Angkor, mis oli impeeriumi v6imas keskus umbes miljoni elanikuga(Londonis elas samal ajal u 50 000 inimest) ja kus on siiani s2ilinud l2bi aegade maailma k6ige suurem religioosne ehitis - Angkor Wat.
• Tai ja Vietnami kuningriigid pressisid m6lemalt poolt peale ja vallutasid yha suuremaid alasid impeeriumist, kuni 19.sajandini, kui Kambodza koloniseerisid prantslased.
• 1953 saavutas iseseisvuse ja riigil l2ks p2ris h2sti kuni 1975. aastani, kui algas k6ige karmim kodus6da, mida maailmas seni n2htud.
• Pealinnas, Phnom Penhis, haarasid v6imu kommunistidest punased khmeerid, kelle hukkamiste, piinamiste ja valitsemismeetodite tagaj2rjel suri j2rgneva nelja aastaga u 2 miljonit elanikku.
• Pealinna kogu populatsioon saadeti maale t88d tegema ja "kommunismi arendama." Inimesed l88di p2evapealt oma kodudest v2lja ja saadeti ilma isiklike asjade ja toiduta teele. Paljud surid teel n2lga, v2simusse v6i janusse. Teised, kes j6udsid etten2htud kohtadesse, ei olnud v6imelised soovitud t88d tegema ja surid suures osas, kuna toiduportsjonid olid liiga v2ikesed, sest riigis oli ka toidukriis ja enamus toiduainetest saadeti s6jav2ele.
• K6ik, kes valitsejate arvates riigile mingitki ohtu osutasid, v6eti kinni, piinati surnuks v6i l88di lihtsalt maha. Tapeti ja vangistati enamus haritlastest. Kui keegi oskas n2iteks v66rkeelt v6i kandis prille, tembeldati ta kohe systeemi vastaseks ja tapeti.
• Nii h2vitatigi k6ige verisema ja brutaalsema reziimi k2igus, mis maailmas kunagi n2htud, umbes neljandik riigi rahvast ning k6igest sellest taastubki Kambodza t2nap2evani.

• Riik ja inimesed on v2ga vaesed. Toiduainete hindade kasv on viimastel aastatel meeletult kiire ja see on suureks probleemiks enamusele rahvastikust.
• Riigi territooriumile on khmeeride revolutsiooni ajast j22nud laiali 3-5miljonit ohtlikku maamiini, mis teeb Kambodzast k6ige rohkemate plahvatusohtlike miinidega maa maailmas. Iga p2ev sureb kesmiselt 3 inimest maamiini tabamusest. Enamus on kohalikud farmerid, aga seda on ka turistidega juhtnud, lugematust hulgast lehmadest r22kimata.
• Kambodzas on kirjutatud seadused ja seadused, mille j2rgi elu tegelikult k2ib. Need 2 erinevad yksteisest kardinaalselt. N2iteks on kanep illegaalne, aga linnades on kymneid happy pizza paare, kus umbes dollari eest tehakse su pizza happy`ks v2ikse lisakomponendiga. Ja seda ei varjata! Enamustest menyydest v6ib leida neid, samuti ka happy kokteile, tacosid ja palju muud. Loomulikult suitsetatakse ka baarides t2iesti vabalt kanepit.
• Politsei funktsioon on siiani midagi m6istmatut. Neid on yldse yliv2he n2ha ja nad nagu niisama t8llerdaks. Kui toimuvad liiklus6nnetused(neid juhtub tihti, kuna teedel ei ole kiirusepiiranguid ja paljud kohalikud v6ivad p2ris segaselt kihutada), siis ei ole politsei see, kes asja 2ra fikseerib jne. K6ik lahendatakse kohapeal omavaheliste kokkulepetega. Kui juhtub, et keegi surnuks s6idetakse, siis oleneb hukkunu t2htsusest rahasumma, mille eest k6ik j2lle korras on.
• Lugu, mille r22kisid meile Sihanoukville`is kohatud lorud eestlased: Nende tuttavad olid Kambodzas pimedas autoga otsa s6itnud mootorrattale, kus peal olid 2 tyypi ja millel ei p6lenud ykski tuli. Tyybid said v2ga t6siseid vigastusi ja luumurde. Syndmuspaigale kogunenud kohalikud tahtsid ilma pikema jututa eestlasi yles puua ja olekski seda teinud, kui poleks olnud kahte inglise keelt oskavat tydrukut, kelle t6lkimise abiga j6uti kompromissini - 3000 dollarit ja midagi polekski nagu juhtunud.
• Kui sul on raha, siis on siit raske leida midagi, mida selle eest ei saaks. Sa v6id minna lasketiiru, kus saad automaadi v6i isegi raketiheitjaga kanu v6i lehmasid tulistada. Kui maksad s6jav2elastele, siis v6id nendega koos miine kahjutuks tegema minna. Kui eriti palju raha on, siis v6id isegi kusagil tankiga ringi s6ita ja tulistada.

Uskumatu, aga nii need asjad siin k2ivad...

Nii, Phnom Penh siis. Ei midagi erilist. Arvan, et tyypiline Aasia suurlinn. Meil oli seal m6nus kylalistemaja - hytikestega j2rve kohal.

Pargis jooksevad lihtsalt naljakad ahvid ringi.


Kohtasime j2llegi inglasi ja rootslasi, mis ei pane enam isegi imestama, sest see on lihtsalt nii jabur juba. Inglastega v6tsime yks p2ev tuki-tuki koos juhiga ja tutvusime Kambodza verise ajalooga. K2isime killing fieldsil (sinna veeti revolutsiooni ajal veoauto kastide viisi inimesi, kes kohe hukati v6i peale piinamist poolsurnult massihaudadesse maeti. Sai n2ha palju massihaudu, luid ja umbes 8000 kolpa, mis v2ljakaevamistelt on leitud ja s2ilitatud) ja S21-s(koolimajast ymber ehitatud piinamislaager ja vangla, kus pandi toime v2ga brutaalseid tegusid). Muljeid ja tundeid nendest kui palju, aga olen ennast juba selle sissekandega suht tyhjaks kirjutanud.




Oleme praegu teel Siem Reapi poole, kus l2hedal ongi Angkor Wat. H22letamine on siin ikka nii seiklusrohke ja m6nus, et ei tahakski yldse kuhugi kohale j6uda, vaid ainult teel olla.

Kuulmiseni!

56.p2ev (17.04) - vaene mees on 6nnelik mees!

Olnud m6nda aega Hanois, ei osanudki midagi nii v2ga uut Saigonist leida. Ometigi oli seal p2ris m6nus ja me viibisime seal ligi n2dala. Motosid on linnas uskumatult palju (3,5 miljonit) ja liiklus on ikka nii karm, et me imestasime, et yhtegi matsu ei n2inud.

Aga ega me suurt midagi seal korda ei saatnudki. 2ra saatsime hoopis - jaan lendas 14ndal l2bi Qatari Frankfuti ja sealt koju. Mingis m6ttes kadestasime teda - kodus saaks j2lle musta leiba ja kotiliha syya, piima peale ryybata, s6pru-peret-tuttavaid n2ha ja palju muid toredaid asju teha, mida siin kusagil ei saa. Suurem osa minust oli aga ikkagi 6nnelik, et veel koju ei pea minema ja et yle poole reisist on veel ees!

Yks p2ev kohtasime linnas juhuslikult toredaid inglasi rongist(rootslasi ka muidugi m6ned korrad), kellega m6ned toredad 6htud veetsime - kokkusattumusi ikka jagub. Nendega k2isime veel yhes veepargis, kus igal atraktsionil m6ne kehaosa 2ra l6i v6i muul moel haiget sai, aga muidu oli yllatavalt kihvt ja mitmekesine koht.

Viimasel p2eval hotellist lahkudes tuli siiamaani reisi k6ige ebameeldivam yllatus. Avastasin, et meie toast, minu kotist oli kadunud 900 dollarit. Ja nii oligi! V2lja see kusagilt ei tulnud ja ma olen ylikindel, et selle v6ttis yks ylikahtlane hotellis t88tav plika, kes peale asja v2lja tulemist eriti n2rviliseks muutus.
L2ksime ka poitseisse, aga see mis seal toimus oli t6eline naljanumber. Alguses olid seal mingid eriti tolgused jopskid, kes pooleldi kuulasid meie juttu ja pooleldi vaatasid telekast seepi. Siis pidime otama mingit t2htsat tyypi, kes peale poolt tundi moto seljas kohale kimas. Tyyp oli kuldketiga, umbes 24 aastane ja tal oli t2iesti p***i. Me polnud isegi oma looga l6pule j6udnud, kui ta juba kysis, et miks ta meid uskuma peaks ja mida me yleyldse tema jaoskonnast tahame. Lisas veel yksk6ikselt, et nad ei saa midagi teha ja andis meile m6ista, et meiesugused ei tohiks teda yldse tylitadagi.

Uskumatu! T2iesti abitu tunne! Ega see 900 dollarit mingi 2.50 ei ole! Ja ei saanudki midagi teha...

Ei teagi mis siis saab...6nneks olen juba suht leppinud sellega(ikkagi ainult raha) ja peab vist p2ris rotikalt elama hakkama. V2hemalt nad j2tsid mulle 300 dollarit ja passi alles(need olid k6ik koos samas kohas) ja k6ik muu on endiselt tore ja huvitav! Kyll kuidagi hakkama saab.

47.p2ev (08.04) - we catch crab only for fun!

Kui umbes kolmandik 15 tunnisest eriti ebamugavast bussis6idust seljataga oli, tegime peatuse kusagil p2rap6rgus s88gikohas. Seal oli teisigi busse ja me n2gime j2lle rootslasi, kes olid teel laosesse!

Hommikul j6udsime Danangi ja n2gime esimest korda yle pika aja j2lle p2ikest. V6rreldes Hanoiga, mis on umbes 600km p6hjass, on siinne ilm ikka p2ris kuum. L2ksime kohe mere poole ja leidsime kohe yhe m6nusa paradiisiranna.

V6tsime vabalt ja lebotasime mitu tundi otse p2ikese all (suur viga!). Me ei osanud aimatagi, et see p2ike nii karm on ja saime k6ik p2ris korralikult p6letada. 88 telkides oli lausa p6rgulik - k6ik kohad liiva t2is, kogu keha tulitas p2ikesest ja lisaks veel vastik l2mbe. kell 5.45 2ratus, kuna siis t6useb p2ike ja telkides ei ole lihtsalt enam v6imalik olla.

P2eval konstrueerisime endale bambustoigastest ja telkidest p2ikesevarju, lebotasime seal, suplesime sajaga, jagasime paarile lapsele komme ja aitasime kohalikel kalameestel raskeid paate kaldale tirida.

See p2ike on ikka nii tugev, et v6tab isegi l2bi riiete ja p2iksevarjude, niiet 6htuks olime me veel k6vasti hullemad punanahad kui varem.

Tutvusime ka kohalikega, kes yks 6htu kutsusid meid yhele synnip2evale, mida seal rannas peeti. P2ris huvitav ja teistmoodi oli seal istuda, nende kohta m6ningat teada saada ja j2lgida seda kui teistsugused nad n2iteks eesti noortest on. k6ige h2mmastavam oli nende vanus. V2limuse j2rgi arvasime, et nad on k6ik ehk 15-17, aga suur oli meie yllatus, kui saime teada, et enamus on umbes 22-24. Siin ongi yldse k6ikide kohalikega nii, et nad n2evad ebareaalselt palju nooremad v2lja...mystiline...

J2rgmisel 6htul n2gime, et j2llegi mingid kohalikud jooksid m88da randa taskulampidega karjudes ringi. L2ksime uudistama ja n2gime, et nad pyyavad krabisid. Yhinesime nendega ja nad 6petasid meilegi tehnika ja nipid selgeks. Alguses v2itsid nad, et pyyavad neid ainult l6bu p2rast, hetk hiljem kutsuti meid aga juba kaasa l6kke juurde, kuhu krabid visati grillimiseks sisse, v6eti juba m6ne minuti p2rast v2lja ja anti meilegi proovida.

J2rgmisel 6htul l2ksime juba ise krabijahile. Pyydsime neid seni, kuni kohtasime j2llegi yhte kohalike kampa, kellel oli mingi eriti hea pyydmistehnika ja kes naersid selle yle, kui v2iksed meiepyytud krabid olid. Neil hakkas vist meist natuke kahju, sest nad andsid k6ik enda krabid meile. Kahjuks ei leidnud me piisavalt l6kkemateriali ja olime hiljem sunnitud krabid tagasi vabadusse laskma - j2rgmine kord l2heb paremini!

Peale kahte eriti ebameeldivat 88d telgis otsustasime, et oleme piisavalt kannatanud ja v6tsime toa kylalistemajas. Nyyd saab seal ka p2eval varjus olla ja ei pea rannas varjualust pidevalt ymber ehitades p2ikesega elluj22mislahingut pidama.

Koht ja inimesed on tegelt ylim6nusad ja kui see p2ike nii karm poleks, siis saaks seda k6ike veel eriti vabalt nautida. Paari p2eva p2rast l2hme bussiga otse Saigoni, kust Jaan juba 15 m2rts koju lendab ja meid ylej22nud kolme ootab siis Cambodia!

44.p2ev (05.04) - motorbike, marijuana, bum-bum, opium?

Hanoi:

• 6llekad keset t2navat, kus 6lu maksab 2 krontsa
• H2id ja odavaid v6ltsraamatuid myyvad poisikesed
• Kookude ja koonusmytsidega kavalad ja ylitoredad puuviljamyyja-naised
• Meeletult palju motorbike ja motorbike`i tyype, kes p2eval pakuvad sulle kyyti, 88sel aga bum-bumi, drooge ja mida k6ike veel...
• CD-DVD shopid, kust saab yliodavalt uusi filme, seriaale ja k6iksugu head mussi
• Eriti hea kebabi putkad ja palju muud huvitavat sn2kki, mida t2navakaubitsejad pidevalt sulle maha parseldada yritavad

Esimesel 6htul jalutasime linnapeal otsa eikellelegi muule kui rootslastele rongist. Meil polnud 6rna aimugi, et nad ka Vietnamis on ja olime k6ik ikka parajas h2mmingus. Hanoi on vist t6esti v2ike, kuna n2gime neid linnapeal veel juhuslikult 2 korda.

Kui t2na, enne 2raminekut, hosteli fuajees istusime, siis kuulsin kedagi kahtlaselt tuttava aktsendiga inglise keelt r22kimas ja seal nad olidki - esimesed reisil kohatud eestlased! R22kisime siis ikka t8rtsuke juttu ka, et mis teoksil, soovisime yksteisele head teed ja l2ksime bussi peale, mis viib meid kesk-Vietnamisse, Da-Nangi, kus on 30km j2rjest liivarandu. Sobivasse kohta paneme laagri pysti, teeme l6kke peal syya ja v6tame m6neks p2evks aja maha...

40.p2ev (01.04) - you want good bum-bum?

Niisis on Cat Ba Vietnami suurim saar. Siinsed plaazid on lauda paradiisirannad ja loodus on h2mmastavalt ilus - t2pselt see, mida v6id Vietnamile m6eldes ette kujutada. Loomulikult meelitab see k6ik siia palju turiste, kelle t6ttu sellest kohast yks suur turistikas arenenud on. Praegusel ajal v6ib hotell t6esti odav olla, aga s66k on siin Vietnami kohta naeruv22rselt kallis. Isegi kui s6idad linnast eemale, teisele poole saart p2rap6rgusse, kus s88gikoht on p6him6tteliselt inimeste elutuba, tuuakse sulle ette inglisekeelne turistimenyy, kus k6ik hinnad on umbes samad, mis hotellide restodes. Sama jama on ka poodides ja isegi t2naval suvaliselt babuSkalt produkte ostes. Halb on ka veel see, et meie siinoleku aja jooksul on k6ikidel p2evadel olnud pilves ja sombused ilmad. Kuidas siis nii veel neid superilusaid randu nautima peaks?


Aga muu on k6ik hea, ilus ja tore :)


Mootorratta rent on 50 eeku p2ev ja kuigi me polnud kumbki kunagi varem kordagi s6itnud, on nyydseks asi p2ris k2pas.



Yks p2ev, kui olime motikatega j2llegi kusagil p2rap6rgus, tahtsime palmi otsast kookosp2hklit! Tauno ronis p2ris suure vaevaga puu otsa (need on ikka p22ris k6rged ja sinna ronimine pole naljaasi) ning v6ttis sealt 2 korralikku kookosp2hklit. Kohe, kui hakkasime oma saaki uudistama, ilmusid eikusagilt 2 tyypi, kes hakkasid p2ris kurjalt midagi seletama ja vehkima. Nad yritasid meile selgeks teha, et siin on niimoodi suvalisest kohast kookosp2hkli v6tmine kuritegu ja 2hvardasid, et kutsuvad politsei, kui me neile yhe p2hkli eest 50 000dongi(u 32 eeku) altk2emaksu ei maksa. M6tlesime, et hyppame lihtsalt motikate peale ja kaome, aga yks tyyp j6udis meist ette, istus Tauno motika peale ja ei lasknud meid minema. P2ris pikalt jaurasime veel enne, kui ta j2rele andis ja pysti t6usis. Politseid ta muidugi ei kutsunud, kyll aga j2litas meid veel natuke maad oma motikaga.

J2rgmine p2ev k2isime laevareisil. S6itsime 2gedate saarte vahel, k2isime koobastes ja vahepeal aerutasime kajakkidega ringi.(pildid kehvad, sest ilm j2llegi sombune)

Tagasiteel ytles laevukesel mootor yles! Peale pikka parandamist 6nnestus meeskonnal saada mootor t2pselt nii korda, et me saime edasi liikuda umbes 1 km/h . Sihtkohani oli umbes 10km :) L6puks v6eti ikkagi vastu kulukas otsus kutsuda teine laev puksiiriks j2rgi ja nii me j6udsime tagasi umbes 6 tundi plaanitust hiljem. Koos meiega olid paadis veel 2 kanadalast, 2 sakslast ja ameeriklane (kes oli just 6 kuud Filipiinidel olnud ja r22kis sellest ainult palju head, niiet ma tahan ka nyyd sinna minna), kes muutsid pikaleveninud laevas6idu eriti 2gedaks ja nauditavaks. Kuulsime paljudest erinevatest juhtumistest nende reisidel, r22kisime sellest, kuidas k6iki on yritatud pidevalt Vietnamis eri moodustel yle lasta ja pulli tegime ka palju :) Kui l6puks tagasi j6udsime olime k6ik n2lga suremas ja l2ksime meie hotelli s88ma. Nii kui j6udsime maha istuda, kadus kogu saarelt elekter. See on siin vist tavaline...

Eile j6udsid kohale ka Jaan ja Piu. Ka nemad olid algul saarest v2ga vaimustuses, aga peagi muutus vaimustus pahameeleks selle yle, kui turistikaks see koht tehtud on.

T2na laenutasime k6ik koos kajakid ja k2isime monket islandil ahve otsimas-vaatamas ja uudistasime niisama saarte vahel.

Siis kui siin 6htupimeduses t2naval k6ndida, siis vuristavad sulle vaikselt k6rvale motikavennad ja sosistavad salap2raselt: "Hello, you want bum-bum? very cheap! Good vietnam girl. Marsaas and bum-bum" Nad on p2ris naljakad :D

Kui homme ka ilusat ilma ei tule, siis p6rutame Hanoisse, kus kavatseme v6ibolla m6ned p2evad peatuda ja siis l6unasse, Ho Chi Min City (Saigoni) poole.

35.p2ev (27.03) - Good afternoon, Vietnam!

Oli v2ga tore yle pika aja Meelit n2ha. Eriti tore oli seda veel Honksis teha. Tema lahkus Eestist juba detsembris, t88tas Hiinas, Jaapanis ja nyyd siis Hong Kong. Igatahes veetsime me temaga v2ga sisukad ja 2gedad 3 p2eva. Yleyldse j2ime Honksiga v2ga rahule ja kunagi tahaks kindlasti veel kylastada.

Tagasi Hiina minnes tuli piiril v2ike yllatus. Mu viisa oli aegunud ja mind ei lastud yle! Asi selles, et mul oli topeltsisenemisega Hiina viisa ja seal olika kuup2ev, enne mida pidi riiki sisenema. M6tlesime, et see k2ib ainult esimese sisenemise kohta, aga v6ta n2pust. Tauno oli viisa teinud umbes n2dal pealemind, niiet temal kehtis veel paar p2eva. 6nneks polnud asi nii hull, kui algul tundus ja kohapeal sai uue viisa yhe tunni ja 600krooni eest. Eelmine viisa maksis kyll 300 eeku, aga mis teha.

Hong Kongist oli ainuke v6imalus Vietnami saada lennukiga, mis on v2ga kallis, seega pidime bussiga Guangzhousse(j2lle sinna!) minema ja sealt v6tsime yle88 magamisbussi Nanningusse, mis on ainult m6ned sajad kilomeetrid Vietsi piirist. Sealt saime kohe edasi uue bussi peale, mis viis meid piiri22rsesse Pingxiangi(vms) linnakesse.

See piiriyletus oli veelgi veidram kui eelmine. Seal oli suur pargitaoline ala, kus olid erinevad majakesed ja vaatamisv22rsused(tornid ja mingid muud asjad...) - mingi Vietnam-China friendship area vms :) Juba Hiinapoolses piirimajakeses oli hea rahulik atmosf22r, siis v2ike jalutusk2ik ja Vietnami piirimajake, kus k2isid asjad eriti relax`ilt ja m6nusalt. Naljakas passikontrollija oli v2ga uudishimulik ja kysis erinevaid kysimusi sellise huvitava asja nagu Eesti kohta. Yldiselt oli selline tunne, nagu perearsti juurde minnes registratuuris, mitte aga nagu piiripunktis.

No problems ja olimegi Vietsis! L2him linn umbes 25km eemal, seega sobis meile h2sti "hello, taxi!" tyyp, kes meid peale kauplemist u 40 krooni eest 2ra viis.

Niisiis saabusime Lang Soni linna ja meil polnud aimugi, mis edasi saab. K6ikjal vuristas ringi meeletult tuututavaid tsikleid ja arvatavasti saime me rohkemate hello`de ja s6bralik-uudistavate pilkude osaliseks kui yheski varasemas kohas. L2ksime raha vahetama! Mul oli u 600krooni eest Hiina raha alles, mille vahetamisega esialgu piirdusin, kuna enamus kohtades saab siin ka dollarites maksta. Minust sai peaaegu-miljon2r - 900 000 kohalikku dongi. Tauno vahetas dollereid ka ja peagi seisis mu k6rval veriv2rske miljon2r!

Kuna h2rrased J. ja P. pidid Vietsi alles m6ne p2eva p2rast saabuma, siis m6tlesime, et p6rutame kusagile mere22rde ja lebotame niisama rannas. Pangat88tajalt saime ka yhe mere22rse linna nime ja hakkasime bussijaama poole astuma. Seal selgus, et bus Hai Phongi (paarsada km) l2heb alles j2rgmisel hommikul. Muidugi oli seal ka terve hunnik motikamehi, kes k6ik olid aplad meid 2ra viima umbes miljoni eest(mis on v2ga palju, sest bussipilet oli k6igest 75 000 dongi). Tegime siis neile selgeks, et ega me mingid lihtsad turistid pole, kellel nii kergesti saaks naha yle k6rvade t6mmata. Samas tulid ka meid uudistama kohalikud lapsed, kellega saime t2itsa sina peale ja kes olid tunduvalt arukamad, kui k6ik need motikamehed kokku. Seletasime neile, kust tuleme ja kuhu l2heme, n2itasime pilte ja 6ppisime esimesed vietnamikeelsed s6nad.

88 saabudes seadsime end sisse bussijaama nurka p6randale ja valmistusime magama j22ma, kui tuli yks tyyp(sama bussi juht, millega ka me hommikul s6itma pidime) ja hakkas meile midagi selgeks tegema. Viipas ja vehkis seal p2ris kaua tulutult, kuni me l6puks vedu v6tsime ja l2ksime temaga kaasa, et aru saada mida vaja on. Selgus, et seal samas on yks majake, kus on sees toad, et bussijuhid seal magada saaksid ja meile pakuti ka seda varianti. Alguses olime veits kahtlustavad, aga kui 8eldi, et "sleep, sleep no money", siis m6tlesime, et miks ka mitte. Meiega samas toas oligi see sama bussijuht ja siis veel sama bussi reisisaatja taoline asjapulk, kes mulle 3 korda j2rjest males kaotas :) Saime aru, et yks meist magab maas, kuna seal oli ainult 3 voodit. L2ks veits teistmoodi - meie saime omad voodid ja need tyybid kobisid yhte voodisse. Vastuv2iteid kuulda ei tahetud.

J2rgmise p2eva bussis6it oli ylikahtlane. peale m6nekilomeetrilist s6itu ootas tee 22res mingi motikavend, kelle k6rval buss seisma j2i. Motikavend uuris, et 6hk oleks puhas, v6ttis siis kusagilt v6sast mingid kahtlased kastid ja andis need v2lkkiirelt aknast sisse reisisaatjale. Kastid toolide peale, akendele ruttu kardinad ette ja s6it j2tkus! Nii tegime veel m6ned sarnased peatused ja enne sihtkohta j6udmist kadusid kastid sama kiiresti ja samal meetodil, kui nad bussi saanud olid.

J6udsime siis uude city`sse. Siin on k6ikjal v2ga levinud need motorbike tyybid, kes sulle pidevalt k6rvale s6idavad ja kyyti pakuvad. Yks oskas ka v2ga minimaalselt inglise keelt ja kui me r22kisime, et tahame randa ja ujuma, tegi ta targa n2o ja viipas motika peale. Aga ta viis meid hoopis kusagile sadamasse(6 krooni eest), kust saime teada, et seal l2heduses polegi randu ja et me peame yhele saarele(Cat Ba) s6itma, kui ujuda tahame. Hakkasime juba pettunult tagasi k6mpima, kui piletimyyja l6puks hinna 2x alla v6ttis. Okei! L2hme siis tundmatule saarele! Ja me ei pidanud kahetsema...

Juba praami peal r22kis yks jaapanlane meile, kui ilus ja m6nus saar see pidi olema ning kui me kohale j6udsime, siis saime selles ise veenduda. Saart ymbritsesid Vietnamile iseloomulikud rohelusega kaetud kaljusaarekesed, mis on hullult 2gedad. Ei j6udnudki veel korralikult ringi vaadata, kui juba leidsime ylikorraliku hotelli(mitte hosteli!) mere 22res eriti ilusa vaatega - yks 88 maksab 30 eeku per morda! Super! Esimese 6htu puhul priiskasime ka hotelli restoranis, j6ime mao ja skorpioni veine(umbes 35 promillised, sellistes pudelites, kus ongi surnud skorpionid ja maod sees) ja tegime veerandmiljonilise arve :)

Siin saarel v6iks veits pikemalt peatuda kyll. Saatsime juba Piule ja Jaanile juhised siia j6udmiseks. Homme v6tame 50 eegu eest motorbike`id, vuristame m88da saart ringi ja uurime t2psemalt, kuhu me sattunud oleme.

Ja muidugi palju tervitusi k6igile blogi lugejatele lumisesse Eestisse. (natuke olen kade ka. Ma ei saanudki korralikku lund n2ha.)

Teekond

Just j6udsime pisikesse Pingxiangi linnakesse Vietnami piiri 22res.
Pole aimugi mis koht see on. Teame ainult, et Vietnam on v2ga l2hedal.
Hakkasime juba otsima, et kuidas Vietnami saada, aga sattusime internetipunkti, kus 1h maksab 3eeku ja otsustasime siin m6ned asjad veel 2ra ajada.

Vahepealsest ajast kirjutan natuke hiljem.
Muidu on k6ik tore ja hea :)