Teelolekust

Mõni päev läheb hääletamine eriti libedalt, teine päev peab jälle väga palju kannatust olema. Teine asi on see, et vaatad kaardi pealt enamvähem marsruudi ära, aga nii ei tea kunagi, millal läheb eriti mägiseks ja üle 25km/h lihtsalt ei saa sõita.

Nii möödus näiteks üks päev hääletades:

küüt 1: Piimamees. Kastis suured tünnid piima ja kogu auto oli lehma lõhna täis. 4km

küüt 2: Mõnus sõit kastis koos kahe kohalikuga. Rääkisime juttu ka! 8km

küüt 3: Hääletades tuli üks jorss minuga rääkima ja kui mul õnnestus peatada mõnus suur kast, siis kasutas ka tüüp juhust ja ronis koos minuga kasti. 20km

küüt 4: Terve mugav kast minu päralt! 12km

küüt 5: Isa ja poeg vana romuga. Bensiinihais oli talumatu. Vahepeal sai tee otsa, sest jõgi tuli vastu, aga silda polnud. Mingisugune huvitav platform transportis meid üle. 35km

küüt 6: Raske on aru saada, millised kastiga autod toimivad tavaliste sõiduautodena ja millised ühistranspordina. Siin kastis oli peale minu igatahes veel umbes 8 inimest. Raha igatahes ei küsitud. Ainult 3km.

küüt 7: Rikas perekond uhke Dziibiga. Keegi ei rääkinud omavahel. Kõik rääkisid ainult oma mobiilidega. Lõpuks naine küsis, et mis mu nimi on. 15km

küüt 8: See oli pikk ootamine. Umbes 2 tundi. Vähemalt oli mõnus rahulik koht. Kogu selle aja piilusid eemalt hoovist lapsed ja itsitasid. Kõht läks ka juba tühjaks, aga siis tuli üks eriti pisike nublu poiss avokaadoga minu poole. Lähemale kui 3m ei julgenud väga tulla ja lihtsalt viskas selle avokaado minu poole maha. 5 minuti pärast tuli uuesti, siis juba lähemale ja julges mulle otse kätte anda veel ühe avokaado ja mõned tortillad. Mmmmm! Lõpuks peatasin esimest korda minibussi ja maksin sõidu eest. minibussi peal hakkas minuga rääkima üks kohalik pepupoiss, kes tegelt elab USAs, aga praegu reisib siin ringi. Kui sõit läbi sai, läks ta järgmise minibussi peale ja küsis, et kas ma ei tulegi. Vastasin, et ma lähen hoopis hääletades. Ta ei jõudnud isegi sekunditki mõelda, kui võttis oma kohvrikese, hüppas bussist maha ja ütles et tavai, lähme siis! 40km

küüt 9: esimene auto peatus meile. See oli selline kinnise kastiga auto, nagu meie matuseautod umbes. Ees istusid 2 peent daami, kes rääkisid inglise keelt ka ja hüüdsid meile: Come on, get in! 40km

küüt 10: kui ütlesin, kuhu me suundume, küsis autojuht minult esimese asjana, et kas ma olen terrorist äkki. Si! vastasin, mille peale kõik autos olijad suure hirmu peale naerma hakkasid ja pakkusid meile kohta kastis. 50km

Kokku kulus umbes 200km läbimiseks 10 tundi.


Praeguseks olen jõudnud ühte väga erilisse kohta, kus on väga palju erilisi ja häid inimesi. Olin siin olnud kõigest tunnikese, kui maksin toa eest nädala jagu ette. Ei tea, kas sellest nädalast on piisavalt, sest siin on palju huvitavaid asju toimumas. Koha nimi on San Marcos la laguna, ehk kirjutan kunagi lähemalt ka.